Juhtkiri. On, kellele kaasa elada

Sakala logo Foto: Sakala

Nende ridade valmimise ajaks ei olnud teada, kuidas läks Anett Kontaveidil Wimbledoni turniiril. Võimalik, et Maarjamaa spordisõprade suunurgad on täna üleval, aga võib-olla tõdevad nad kohvimasina juures juttu puhudes hoopis, et seekord jäi õnnest puudu. Igatahes on kindel, et fännid hoidsid Eesti esitennisistile pöialt.

Väikse rahvuse silmis on sellel suur väärtus, kui leidub mõni maailmaklassi sportlane, kellele kaasa elada. Meie riigis on olnud selles mõttes nii paremaid kui halvemaid aegu. Veel mõni aasta tagasi räägiti Eesti sporditippude puudusest. Erki Nool, Markko Märtin ja hulga säravaid medaleid toonud suusatajad olid lõpetanud. Gerd Kanterist, Barutost, Kelly Sildarust ja teistest esile kerkinud sportlastest jäi nähtavasti väheks.

Kui keegi peaks veel praegugi säärasest kangelaste põuast rääkima, on ta ilmselt kas paadunud pessimist või lihtsalt paljud saavutused kahe silma vahele jätnud. Eesti spordifännid saavad alatihti kellelegi kaasa elada. Seda on tõestanud ka viimased päevad. Kui eile elati kaasa Kontaveidile, siis nädalavahetusel jälgiti pingsalt, kuidas läheb Poolas rallit sõitval Ott Tänakul. Oli, mida vaadata, olgugi et sedapuhku läks sõna otseses mõttes puusse.