/nginx/o/2017/07/04/6854387t1hcca7.jpg)
VILJANDI NOORTESPORT seisab kahel tugeval sambal. Üks neist on 70-aastase traditsiooniga spordikool ja teine meie tugevad spordiklubid. Noortespordiga tegelevad linnas peale spordikooli mittetulundusühingud Viljandi Tulevikujalgpalli Klubi, Viljandi Rattaklubi, Tenniseklubi Fellin ja Iluuisutamisklubi Tartu.
Linn eraldab igal aastal noortespordi toetamiseks märkimisväärselt raha. Spordikooli tänavune eelarve on 749 348 eurot. Spordivaldkonnale jagatavast 95 000 euro suurusest tegevustoetusest jõuab noorteni 70 585 eurot. Sellest 28 145 eurot saab jalgpalliklubi, 16 000 eurot rattaklubi, 25 000 eurot tenniseklubi ja 1440 eurot iluuisutamisklubi. Tulevikujalgpalli klubi sai volikogu otsusega juurde veel 14 500 eurot noortespordiga tegelemiseks ehk nende noortetööd on linn tänavu toetanud juba 42 645 euroga. Lisaks on spordiklubidel võimalik kasutada noortetööks linna spordibaase tasuta.
Viljandi on võimalust mööda panustanud sporditaristu ajakohastamisse. Näiteks rajasime mullu uue kunstmuruväljaku, riigikogulaste katuseraha toel valmivad järve ääres pallimänguväljakud.
Täiskasvanute sportimisvõimalusteks eraldas linn 24 415 eurot. Sellest 6500 sai endale Tulevikujalgpalli Klubi meistriliigas osalemiseks.
SELLE ÜLE, KUIDAS spordi toetamiseks ettenähtud summat jagada, on aastate jooksul ja ka viimasel ajal palju vaieldud. Kas suunata kogu raha väikesele hulgale aladele või toetada võimalikult suurt alavalikut? Kas kehtestada pearahasüsteem, mis tähendaks väiksema harrastajate hulgaga aladele meie linnas lõppu, või pakkuda võimalikult paljudele spordihuvilistele võimalust oma lemmikala harrastada?
Linnavalitsuse seisukoht on, et üldjoontes seisab noortesport Viljandis praegu kindlatel alustel. Ühelt poolt hoolitseb spordikool selle eest, et tagatud oleks alade mitmekesisus ja nende harrastamine oleks kõigile taskukohane. Teiselt poolt on meil tugevad ja elujõulised spordiklubid, kes veavad eest kõige populaarsemaid alasid, nagu jalgpalli, tennist ja rattasporti.
Viljandi noortespordi korralduse vastu tuntakse huvi ka mujal Eestis, näiteks Sauel. Ka see linn soovib eraalgatuslike spordiklubide kõrvale oma spordikooli luua. Ikka selleks, et sportimisvõimalused oleksid igal ajal kõigile tagatud.
LOOMULIKULT EI ole ükski süsteem kunagi lõplikult valmis. Nii peab ka Viljandi aina oma tegevusi kriitilise pilguga hindama ja leidma nõrku kohti, mida parandada.
Ülevaatamist vajab volikogu kord, mis võimaldab lastele ja noortele baaside tasuta kasutamist, samas kui lastega seotud kultuuriürituste korral sama reegel ei kehti. See pole võrdne kohtlemine.
Tulevikujalgpalli, tennise- ja rattaklubil on linnaga leping, mis neile toetuse tagab. Ka iluuisutamisklubiga võiks sellise teha.
Klubidele lubatakse lepinguga igal aastal toetust «vastavalt eelarvelistele võimalustele». Selle asemel võiks suuremate klubide toetuse volikogu otsusega neljaks aastaks fikseerida. See annaks kindluse klubidele ja aitaks linnal oma tegevusi pikemalt ette planeerida.
Esindusmeeskondade ja -sportlaste toetamiseks praegu süsteemi pole. See tuleks koostöös huvirühmadega luua.
Üle on vaja vaadata soodustuste kord, et huvitegevuse kuumaksust saaksid vabastust taotleda ka need pered, kelle lapsed on eraklubides. Praegu kehtib soodustus vaid munitsipaalhuvikoolide tasude kohta.
Kindlasti ei tohiks spordiklubide noortespordi rahastamist reformida spordikoolisüsteemi lammutamise hinnaga. Linna ülesanne on tagada lastele ja noortele huvitegevuste mitmekesisus. Koos klubide ja mittetulundusühingutega on see parem ja rikkalikum, aga kindlasti ei saa seda kohustust panna vaid erategijate-entusiastide õlule.
Rahva tervis on meie kestmajäämise nurgakivi. Selleks et olla kauem terve, peame juba maast madalast sporti ja aktiivset eluviisi au sees hoidma. Viljandil oma 70-aastase spordikooliga ja koos tugevate spordiklubidega on Eestis üks paremaid võrgustikke, et selliseid harjumusi juurutada.