Viljandi järves taltsutatakse taas veetaimi

Veetaimed olid eile hommikuks nii lopsakaks kasvanud, et meenutasid kaugelt väikseid saari. Foto: Kamilla Selina Lepik

​Viljandi järve ranna suplusala, mida 2014. aasta sügisel põhjalikult puhastati, et ujujad seal vetikatesse ei takerduks, haljendas eile hommikul veetaimedest, justkui oleks seal paar pisikest saart. Veidi aega hiljem algas järves niitmine.

Linna haljastuse ja heakorraspetsialisti Liisi Preedini sõnul on osa Viljandi ja Paala järve põhjast geotekstiiliga kaetud, et taimed vohada ei saaks, kuid tekstiili paigaldamine on kallis ja seepärast ei ole tema väitel plaanis seda ala suurendada. Seepärast ohjeldab linn taimi niitmisega, mille korra hinnaks kujunes hanke käigus 2149 eurot. Peale Viljandi ranna niidetakse ka teisi linna ujumiskohti, et korraga saaksid kõik taimed eemaldatud. Kui spetsiaalsed vee peal hõljuvad niidukid on taimed välja toonud, jäävad need mõneks ajaks veel randa kuivama ning pärast tahenemist viiakse need minema.

Limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott ütles, et kui vaid ujumiskohtadest niita, ei juhtu järvega midagi. Kui aga kõik veetaimed maha niita, hakkab pihta veeõitseng. «Õitsengut põhjustavad mikrovetikad ja nemad on tõsised konkurendid suurtaimedega. Kui järve tulevad toitained on suurtaimedest haaratud, ei jää vetikatele suurt midagi ning vesi ei õitse ja on selgem,» rääkis Ott. «Seetõttu tuleb tasa ja targu niita, ei tohi äärmustesse laskuda.»