Võitlus Viljandi vangla kinnistu pärast käis viimaste minutiteni

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni riigile kuulunud Viljandi haigla ja Jämejala psühhiaatriakliiniku vaheline maatükk läheb erakätesse.
Seni riigile kuulunud Viljandi haigla ja Jämejala psühhiaatriakliiniku vaheline maatükk läheb erakätesse. Foto: Kamilla Selina Lepik

​Kaks tundi enne jaanilaupäeva lõppes osta.ee keskkonnas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi korraldatud oksjon, millel läks müügiks Jämejala külas asuv 5,29-hektariline maatükk, millele aastaid tagasi oli planeeritud Viljandi vanglat ja vanglate haiglat.  

Mai lõpus alanud oksjonil tehti 178 pakkumist, neist lõviosa viimasel päeval. Oksjoni viimastel tundidel võitles maatüki eest kolm osta.ee keskkonna kasutajat, kellest üks tegi oma viimase pakkumise, 25 050 eurot, tund aega enne lõppu. Kaks kasutajat jäid maatüki nimel edasi pakkuma ja Viljandi vangla kinnistu alghind 14 300 kerkis 22. juuni õhtuks 31 550 euroni. 

Riigi Kinnisvara müügijuht Märt Mäe sõnas, et lõppkokkuvõttes jäi ta enampakkumisega rahule. 

Tema sõnul pole Viljandi vanglaga sellel maatükil enam ammu pistmist – see nimi on lihtsalt külge jäänud. Kui praegu on see riigikaitsemaa, siis selle sihtotstarbe saab müügijuhi sõnul alati ära muuta. «Nii palju, kui minu käest küsiti, tundub, et see maatükk läheb rohkem elamu ehitamiseks,» lisas ta. 

Eile polnud ta ostjaga veel ühendust võtnud ja tema täpsemaid plaane kuulnud. Ostja saab avalikuks alles siis, kui notaris on käidud ja ostu-müügileping sõlmitud.

Müüki läks Viljandi vangla kinnistu Märt Mäe sõnul seetõttu, et riigil polnud plaanis sinna midagi ehitada. Veel 15 aastat tagasi olid plaanid suured.

Otsus, et Jämejala psühhiaatriahaigla ja Viljandi maakonnahaigla vahelisele maa-alale tuleb vanglate haigla ja 400-kohaline vanglahoone, tehti 2001. aasta sügisel. 2002. aasta kevadel tuli toonasel justiitsministril Märt Raskil aru anda looduskaitsjatele, kelle hinnangul pannuks ehitus ohtu maakonna liigirohkeima pargi. Pargi kaitsmisega mindi ka kohtusse, millega peatatigi vanglahoone planeerimine.

Jämejala pargi vaidlus jõudis isegi 2003. aasta sügiseks valminud ühiskonnaõpetuse õpikusse kui eluline näide sellest, et lihtsad inimesed saavad ühistöö tulemusena midagi olulist korda saata. Vanglakompleksi poolt rääkisid aga sajad töökohad, millest Viljandi ilma jäi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles