Krapsakas samm, pikem elu

Siret Kotka Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

AKTIIVSELT ELATAVAD aastad hoiavad hinge noore ja pühivad peast masendusmõtteid, mis on igapäevaelus kerged tulema. Viimase aja moodne väljend on «aktiivne vananemine». Igaüks mõistab seda isemoodi, kuid selle laiem eesmärk on kujundada vananemist toetav keskkond ja parandada vanemate inimeste igapäevase elu kvaliteeti.

Ideaalis peaksid vanemaealised tundma, et nad on ühiskonda kaasatud, nad on oodatud ühiskonnas kaasa rääkima ning neil on võimalus õppida, hobidega tegelda ja töötada, kui nad vaid ise soovivad. Tegelikus elus kohtame tihti veel käega löömist ning seda teevad nii vanemaealised ise kui teised ühiskonnaliikmed. Suur osa eakaid mõtleb, et «Ah, mis nüüd mina,» ning laseb sellega liiga kergelt käest tegevusi, mis hoiaksid vaimu erksa ja keha trimmis.

Pensionileminek annab inimesele palju vaba aega, millest enne seda on peaaegu alati puudus olnud. Lõpuks ometi peaks olema aega elada iseendale, kuid vaid iga neljas pensionär leiab endale mõne aktiivse tegevuse väljaspool kodu. Õppimine, jõukohane töö ja muu aktiivne tegevus vanemas eas arendavad vaimseid võimeid ning aitavad säilitada elu üle kontrolli tunnet. Neil, kel on tahtmist kaasa rääkida ühiskondlikus elus teemadel, mis kõige enam muret teevad, soovitan tulla poliitikasse.

Eestis üleüldiselt napib eakatele mõeldud klubisid ja tegevusi. Palju sõltub aga seejuures omavalitsusest ja kogukonnast, kes eakat ümbritsevad. Kui kogukond on aktiivne ja soodustab ühiseid tegevusi, on lihtsam teistega kaasa minna. Kui suhtumine on leige või koguni tõrjuv, sõltub inimese aktiivsus eelkõige temast endast.

Vananemine ei alga loomulikult pensionile jäämise kuupäevast. Bioloogiliselt vananeb inimene kogu elu. Tal on aga võimalus elada tervislikult ja loota pikale eale või harrastada ebatervislikke eluviise ja tegelda hilisemas elus nende tagajärgedega. Äärmiselt tähtis on, et töökeskkond toetaks inimese hoiakut järgida tervislikke eluviise ja soodustaks seda igal sammul, mitte ei töötaks sellele vastu.

Riik ei saa inimese eest kõike ära teha, kuid mida enam pöörab ühiskond tähelepanu tervislikele eluviisidele, seda enam on lootust, et inimesed elavad keskmiselt kauem ja vajavad vanemas eas vähem arstiabi. Tervena panustavad inimesed omakorda enam riiki ja ühiskonda.

HEA MEEL ON, et eestlaste eluiga pikeneb: naiste keskmine eeldatav eluiga ulatub 82 ja meeste oma 73 aastani. Mehed võiksid muidugi olla naistele kauem seltsiks, kuid üldiselt on eluea pikenemine märk sellest, et elu meie riigis läheb paremaks ja me liigume enam arenenud riikide poole.

Suurt muret teeb aga inimeste tervelt elatud aastate vähenemine, mis näitab, et pikem elujoon saavutatakse suuresti tänu arstiabi ja ravimite tõhususe paranemisele. Poliitikauuringute tegija Praxise andmetel vähenes aastatel 2009–2016 tervelt elatud eluiga Eesti meestel 1,4 ja naistel koguni kolm aastat: vastavalt 53,6 ja 56 eluaastani.

Üks on selge: mida aktiivsemad on vanemaealised, seda enam saavad nad oma tegevustest elu- ja mõttejõudu. Eestimaa aga vajab terveid ja tublisid eakaid, kes vahel lausa kreeni kiskuvat ühiskonda oma elutarkusega rikastaksid.