Linnal pole majadevaheliste aukus teede parandamiseks raha

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kehvemas seisus majadevaheline tee saab alguse tõenäoliselt Riia maantee 71 asuva üheksakorruselise maja eest. Ainus, mida linn seal teha sai, oli lappida talvel tekkinud augud.
Kõige kehvemas seisus majadevaheline tee saab alguse tõenäoliselt Riia maantee 71 asuva üheksakorruselise maja eest. Ainus, mida linn seal teha sai, oli lappida talvel tekkinud augud. Foto: Kamilla Selina Lepik

Kuue Viljandi Männimäe kortermaja elanikud palusid ühises kirjas, et nende majade esine linnale kuuluv tee tehtaks korda, kuid linnavõim pidi oma vastuses nentima, et raha selleks ei ole.

Teelõik, mis saab alguse Riia maantee 71 asuva üheksakorruselise maja eest ja viib viie väiksema korterelamuni, on selle kasutajate sõnul muutunud nii halvaks, et vajab kiiret kapitaalremonti.

Lapid on ainus lahendus

«Tee on väga auklik, teravate servadega ja osaliselt raskesti läbitav,» kirjutasid kuue ühistu esindajad ühises pöördumises. Et selline olukord on pidev, ei piisa elanike hinnangul pelgalt aukude lappimisest ning vaja oleks põhjalikku remonti.

Raekojast teele läinud vastuses nendivad ametnikud, et raha remondiks ei ole ning  ainus lahendus on aukude lappimine.

Linnavalitsuses teede korrasoluga tegeleva ametniku Heikki Teearu sõnul on seis mõnes mõttes lootusetu, sest linnaeelarves pole elurajoonide kvartalisiseste teede parandamiseks raha ette nähtud ning pole ka märgata, et poliitikud selleks järgmistel aastatel suuri summasid leiaks.

Teearu tunnistas, et suurte korrusmajade vahel olevad teed on kehvas seisus ning kõige hullemad ongi just Männimäel Riia maanteest järve poole jäävad pisikesed teed. Osa neist on linna omad ja osa kuuluvad ühistutele.

Teedespetsialisti hinnangul oleks üks võimalus, et ühistud annaksid osa parandamistööks kuluvast rahast. Samas on paljud kortermajad võtnud aastakümneteks laenu, et hoonet korrastada, ning tee-ehituseks inimestel enam raha pole.

Elanike raha kulus majade remondile

Männimäel paarikümmet maja haldava osaühingu Vilkema juhi Enno Luige hinnangul on Heikki Teearu ettepanek küll õiglane, sest teid kasutavad eeskätt ümberkaudsete majade elanikud, kuid võimalust inimestelt raha küsida ta ei näe.

«Elanikud maksavad pangalaenu 1–1,25 eurot ruutmeetri eest kuus. Kulud on läinud juba nii suureks, et lisa pole võimalik küsida,» selgitas Luik. «Paljud sealsed majad on 8–10 korteriga ja neilt ei kogune niikuinii mingit arvestatavat summat.»

Teede seisukord on Luige sõnul küll halb, aga pärast aukude lappimist on need siiski sõidetavad. «20 kilomeetrit tunnis, nagu õuealal liikuda tohiks, saab sõita küll,» leidis majahaldur. «Lappimine on aastatega läinud aga nii kaugele, et nüüd ongi mõne maja ees ainult lapid.»

Heikki Teearu hinnangul on suurte majade vahelised teed kehvemas seisus kui Viljandi tänavad keskmiselt ning kui võrrelda omavahel kaht suuremat paneelmajarajooni Paalalinna ja Männimäed, siis viimati nimetatu on halvemas seisukorras.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles