Willem Reimani matused olid Kolga-Jaanis 18. skp. Matusele oli üle kogu Eestimaa seltskondliste korralduste esitajad kokku woolanud. Kõnedes, mis haual peeti, mäletati  kadunut kui tulist isamaalast, wäsimata Eesti kulturi tõstjat ja uurijat, ajalookirjanikku, Kirjanduse Seltsi õhutajat ja esimeest ning südit karskustegelast. Wiljandimaa õpetajad praost Jürmaniga eesotsas toimetasid waimulikku talitust.

Kommentaarid
Copy