Juhtkiri. Lehelapsed surid välja

Sakala logo Foto: «Sakala»

Eile Eesti Päevalehes ilmunud uudis tööinspektsiooni otsusest, millest johtuvalt Ekspress Grupp loobus lehelaste palkamisest, on ajakirjandusele majanduslikult suhteliselt vähetähtis, kuid sümboolne verstapost. Suure tõenäosusega märgib see ühe legendaarse ameti lõppu, sest ajalehepoisse ja -tüdrukuid, kellest võiks tulevikus miljonärid saada, enam üldjuhul ei palgata. 

Tööinspektsioon ei ole küll otsesõnu keelanud lehelaste kasutamist, kuid leiab näiteks, et alla 15-aastased ei tohiks ise rahaga tegemist teha ning nendega peaks olema kaasas täiskasvanu, kes tagab laste turvalisuse ja aitab arvepidamise juures. Ilmselt ei ole vaja kellelgi kalkulaatorit välja võtta, et mõista: kui lehelastega hakkaks kaasas käima raamatupidaja-turvamees, läheks nende palkamine ülikalliks. 

Internetiajastul on paberlehtede tähtsus vähenenud nii ehk naa. Lehtede üksikmüüki kioskitest, poodidest ja lehelaste käest asendavad üha enam veebiversioonide päevapiletid. Küllap kaotavad lehelaste kadumisest ka väljaanded – mõni rohkem, teine vähem. Näiteks Sakala on seda müügiviisi kasutanud haruharva ja eelkõige reklaami eesmärgil, makstes nii laste aja kui müüdud eksemplaride eest. Suurem kahju sünnib pigem sellest, et lastelt võetakse võimalus juba varakult tööharjumust omandada. Ajalehtede müümine on alla 12-aastasele üks väheseid töid, mis konti ei murra – ega lehekotti pea ju tuubil täis ajama.