Valimisvõitlus on alanud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Kaljusaar
Aivar Kaljusaar Foto: Marko Saarm

LUGESIN MÕNI aeg tagasi Sakala arvamusküljelt, kuidas opositsioon andis turmtuld Viljandi linnapea pihta. Ajendiks tõik, et ponnistustest hoolimata ei ole kauaoodatud veekeskusega nelja aasta jooksul suurt kuhugi jõutud. Olgugi et hulk raha on magama pandud, ei ole linlased midagi käega katsutavat saanud (loe 16. mai Sakalast «Ando ja ujulad» ning 26. mai lehest linnapea Ando Kivibergi vastuartiklit «Müstilise neliku alasti ebatõed» – toimetus).

Kriitikas on iva sees, kuid siinkohal ei taha ma sel teemal hurjutamisega jätkata, sest see ei viiks meid edasi. Tahan hoopis lähenevate kohalike valimiste valguses mõtteid mõlgutada. Pole ju enam kaugel aeg, kui valimisliidud ja erakonnad tulevad välja oma lööklausete ja valimislubadustega, ning üsna tõenäoline on, et mõnigi neist kätkeb endas raha tuulde loopimist.

KESKERAKOND taob juba aastaid nii linnas kui riigis seda trummi, et kohalik transport peab olema kõigile tasuta – vaat siis tuleb õnn meie õuele. Mured saavad murtud ja edasi läheb kõik ülesmäge. Riigi tasandil korrutatakse kogu aeg, et inimesed ei pääse liikuma ja on seepärast töötud.

Praeguse teadmise järgi ei muutu tuleva aasta 1. jaanuarist midagi. Mis saab järgmise aasta poole peal, teab vaid tuul väljal. Elame, näeme, kas riik leiab maksudest nii palju raha, et muuta maakonnasisene ühistransport tasuta kättesaadavaks. Tegelikult oleks sel juhul muidugi nii, et raha, mis kulub praegu bussisõidu peale, jääb küll järele, aga selle võtavad ära limonaadimaks ja ülejäänud uued maksud, mis järgmisest aastast tulevad.

Kuhu ma tahtsin jõuda? Aga sinna, et suure tõenäosusega tullakse ka siin jälle välja tasuta bussisõidu ideega ja reklaamitakse seda teatud ühiskonnarühmadele.

Tasuta bussisõidu ellurakendamise korral võiks taas tõdeda, et (keskmine) viljandlane, kes linnakassasse maksuraha toob, ei saa tegelikult mingit kasu. Isegi kui nelja aasta jooksul veekeskuse loomisele kulutatud raha pole tuulde läinud, visataks sellisel juhul raha maha vähemalt järgmised neli aastat.

EI LÄHE VIST nädalatki mööda, kui Sakalas ei kirjutataks, kuhu oleks raha vaja ja mida kõike oleks tarvis remontida. Üks viimase aja näiteid on jalakäijate ja jalgratturite tunnel Valuoja viadukti alla. Kust leida summa, et see valmis ehitada, nii et kõigil oleks ohutum teed ületada?

Meie tänavad on jubedad. Seda võivad kogeda kõik linnas liiklejad. Kõnniteed on kohati nii aukus, et osa inimesi keeldub neil liikumast. Buss olgu hea ja viigu trepist trepini.

Ma tahan öelda, et kui me suudaksime teha korda taristu, mida kasutavad iga päev väga paljud inimesed, siis see oleks palju suurem asi kui mõni muu vahva valimislubadus. Selle asemel et lubada kokku tasuta bussisõitu ja muud säärast, võiks mõni nimekiri tulla välja lubadusega, et järgmise nelja aasta jooksul panustatakse koos projektirahaga nõnda palju, et linna sissesõiduteed saavad korda.

Viljandlane ja linna külalised väärivad parimat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles