Netikelmid püüavad ohvri sõprade nime kasutades inimestelt raha välja petta. Mõni inimene Lõuna-Eestist on juba rahast ilma jäänud ning suurim väljapetetud summa on olnud ligi 60 eurot.
Netikelmid püüavad Facebookis „sõpradelt” raha näpata
Trikk raha väljapetmiseks algab sellega, et ohver saab mõnes suhtluskeskkonnas, millest kõige suurem ja tuntum on Facebook, sõbrakutse inimeselt, kelle sõbrakutse on ta tegelikult juba kunagi kinnitanud. Kui see uus sõbrakutse vastu võtta, küsib "sõber" ohvrilt telefoninumbrit.
„Pärast seda saabub telefoni sõnum numbrikoodiga ning "sõber" palub selle talle saata,” kirjeldas petuskeemi veebikonstaabel Maarja Punak. „Kuhu täpselt sel viisil kannatanu raha on saadetud, on veel täpsustamisel, kuid selge on see, et just läbi sellise skeemi praegu nii noortelt kui ka eakamatelt raha välja petetakse.”
Lihtsamalt selgitades on Punaku sõnul kelmid loonud juba reaalselt eksisteerivate kontode pealt libakontod, millel on päriskonto omaniku nimi, profiilipilt ja taustapilt. Seetõttu tuleks ohumärgina võtta seda, kui tuttavalt ja varasemalt juba sõbralistis olevalt inimeselt saabub mingil põhjusel uus sõbrakutse.
Sellisel juhul tuleks enne sõbrataotluse heakskiitmist konto kindluse mõttes avada ja üle vaadata. „Kui kontol pole ühtegi ühist tuttavat või kui puudub sisu ja konto on värskelt loodud, tasuks sellelt tuttavalt silmast silma kohtudes või muul turvalisel moel uurida, et kas see ikkagi on tema konto,” soovitas veebikonstaabel. „Seega tasub sõbrataotlusi kinnitades olla hoolas ning tähelepanelik välistamaks sõbrakandidaadi kurjad kavatsused.”
Veebikonstaabli sõnul on petuskeemi sihtmärgiks eakamad vene keelt kõnelevad ning heauksed kergesti mõjutatavad lapseealised noored. „Seetõttu soovitame täiskasvanutel nii oma lastele kui ka sotsiaalmeediat kasutavatele vanematele edastada info tegutsevatest kelmidest, et välistada täiendavaid ohvreid. Seejuures tasuks oma lähedastelt uurida, ega neile pole koode edastatud, sest raha liigub samamoodi, lihtsalt vabandused, miks koodid võõrale numbrile saabuvad, on erinevad,” lisas Punak.
Internetis toimetades ei tohiks ära unustada põhireeglit, et mitte kellelegi ei tohi liialt kergekäeliselt oma paroole, salasõnu ega muid ligipääse võimaldavaid tunnuseid anda. Niisamuti nagu ei anna keegi võõrale oma isiklikku hambaharja kasutamiseks, ei tohiks kergekäeliselt ümberkäia ka oma isiklike andmete, kontode ning paroolidega.
Juhul, kui on pettuse või kelmuse ohvriks langetud, tuleb juhtunust viivitamatult politseid teavitada ning edastada kogu info detailideni välja. Mida kiiremini info politseini jõuab, seda suurem on võimalus, et kelmid ka tabatakse.