Tänavu tehakse Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate tõrjet 2297 hektaril, kuid aasta-aastalt kasvab ka peaaegu hävinud ja üksikute putketaimedega kolooniate hulk.
Karuputke võõrliike näeb Eestis üha vähem
23. mai 2017, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karuputke võõrliike on Eestis riiklikult tõrjutud alates 2005. aastast ja pidevalt on suurenenud tõrjealune pindala. Kui veel seitse aastat tagasi tehti tõrjet 1200-hektarilistel kolooniatel, siis nüüdseks on see pindala kahekordistunud.
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialisti Eike Vungi sõnul on töömaht kasvanud tänu järjest teadlikumale Eesti inimesele, kes hoolib oma ümbrusest ja annab uutest putkekohtadest teada. Et karuputke võõrliikide kasvukoha hävitamine võib võtta aega isegi kuni kümme aastat, näitab hävinud ja peaaegu hävinud alade hulk, et tõrje toimib. Praeguseks on hävitatud 100 hektarit, kohe hävimas on 155 hektarit kolooniaid ning üksikute putketaimedega alasid on 180 hektari ulatuses.
Maikuus alanud tõrje kestab augustini, vajadusel septembrini. Tõrjesse on hõlmatud kõik teadaolevad kolooniad, välja on jäänud ligemale 15 hektarit, kus tõrjet teevad maaomanikud ja kohalikud omavalitsused.
Tõrje toimub glüfosaadil põhinevate herbitsiididega käsitsi pritsides, kuid taimekaitsevahendite ohtlikkuse ja mahealade suurenemise tõttu rakendatakse järjest enam taimede väljakaevamist. Kui kaevamine ja mürgitamine ei ole võimalikud, lõigatakse taimede õisikud, mis maetakse või põletatakse.
Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab keskkonnaameti kodulehelt, kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputke kolooniate asukohainfo. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda keskkonnaameti spetsialistidele.
Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie loodusele, mistõttu ootame maaomanikelt mõistvat suhtumist tulemusliku tõrje jätkamiseks. Tõrjet võib teha ka ise, kuid sellisel juhul võiks sellest keskkonnaametile teada anda. Putkede likvideerimisel tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid enda kaitsmiseks nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest.
Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.