Kolm suurt eesmärki

Sven Sester
, rahandusminister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

VALITSUS PANI aastateks 2018–2021 riigi eelarvestrateegiasse kirja suuremad eesmärgid ja nende rahastamise kava. Suurteks eesmärkideks oleme seadnud majanduse, julgeoleku, rahvaarvu ja heaolu kasvu.

Peamise ühiskondliku heaolu suurenemise allikana näeme vabaturumajandusel põhinevat majanduskasvu. Kiirem majanduskasv võimaldab rohkem panustada meie rahvaarvu suurendamisse ning julgeoleku ja inimeste heaolu parandamisse.

Eesti majandus kasvab aastatel 2017–2021 keskmiselt 2,8 protsenti aastas. See tähendab kogutoodangu kasvu hinnatõusu arvestamata. Eurodes mõõdetuna kasvab meie majandus ligi 5,5 protsenti aastas.

Riigi maksutulu kasvab keskmiselt 6,5 protsenti aastas. See on võimalik, sest eksport, inimeste sissetulekud ja ostujõud kasvavad.

Maksutulust moodustavad suurima osa sotsiaalmaks, käibemaks ning aktsiisid. Selle toel kasvab järgmistel aastatel kiiremini valitsuse panus perede, tervishoiu, pensionide, hariduse, riigikaitse ja taristu heaks.

Soovime Eesti majanduskasvu kiiremaks muuta. Meid ei rahulda ühe protsendi lähedale jääv majanduskasv, sest sellise tempoga ei jõua meie majandus nii pea jõukamatele naabritele järele.

INIMESTE JA KA riigieelarve tulusid mõjutab kõige rohkem maksuvaba tulu reform. Sellega kasvab enamiku inimeste maksuvaba tulu 500 euroni. Kuni 1200 eurot kuus teenivate inimeste sissetulek kasvab seetõttu lisaks tavalisele palgatõusule kuni 64 euro võrra kuus.

Eesti maksusüsteem muutub sedaviisi ka enam majanduskasvu toetavaks, sest maksustame vähem töötamist ja teenimist ning rohkem tarbimist. Maksukoormus stabiliseerub 36 protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Aastani 2021 kasvavad prognoosi järgi keskmine palk ja pensionid ligi viis protsenti aastas. Hinnad seevastu tõusevad keskmiselt 2,5 protsenti aastas, jäädes palkade ja pensionide tõusule alla.

Lisaks maksureformile toetavad majanduskasvu investeeringud taristusse, energiasäästu ning teadus- ja arendustegevusse, kuid ka töötamist soosivad reformid, nagu vanemahüvitise ja toimetulekutoetuste reform.

Majanduskasvu edendamiseks on vaja investeeringuid, mis toetaksid targema ja tulusama töö tegemist. Valitsus investeerib praeguse teadmise järgi nelja aastaga kokku rekordiliselt 2,3 miljardit eurot. Oma eelarvega keskvalitsuse asutused, nagu ülikoolid, haiglad ja sihtasutused, investeerivad veel 730 miljonit eurot.

Riigi investeeringute tase on 2018. aastal kõigi aegade kõrgeim. Valitsussektori investeeringud moodustavad järgmisel aastal 5,8 protsenti SKT-st. Sellega on Eesti valitsussektori investeeringud kindlasti Euroopa Liidu suurimate hulgas.

Nelja aastaga investeerime riigimaanteedesse 535 miljonit ja muusse taristusse 135 miljonit eurot. Samuti rajame või renoveerime 69 miljoni euroga üle Eesti suuremates asulates mitukümmend tervisekeskust, mis koondavad ühte kohta perearstide ja tavalisemad eriarstide teenused. Teiste hulgas saavad raha Viljandi, Suure-Jaani, Abja-Paluoja ja Tõrva tervisekeskus.

Kaitsekulud on ka tulevikus üle kahe protsendi SKT-st. Eesti iseseisva kaitsevõime arendamiseks on meil väga põhjalikud ja detailsed plaanid neljaks ja kümneks aastaks. Liitlaste vastuvõtuks tarvilikud kulud lisatakse kahele protsendile SKT-st ja siin valitsus järeleandmisi tee. Esimest korda ajaloos on loodud 60 miljoni euro suurune kaitseinvesteeringute programm.

ENDISELT JÄLGIME valitsussektori eelarve tasakaalu, aga nüüdsest paindlikumalt pikema perioodi keskmisena. See tähendab, et eelarvepoliitika jääb konservatiivseks ja tasakaalu, aga edaspidi lubab seadus kasutada eelmiste aastate ülejääke investeeringuteks kuni poole protsendi ulatuses SKT-st. Kui ülejääke pole, tuleb eelarve teha struktuurses tasakaalus. Seega on riigi rahandus heas korras ka edaspidi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles