Prokurör imiku tapmisest: minu praktikas pole sellist asja varem olnud

Ringkonnaprokurör Merike Tikk Foto: Elmo Riig

Lõuna ringkonnaprokurör Merike Tikk tunnistas, et tema praktikas pole varem ette tulnud juhtumit, kus noor naine oleks tapnud oma vastsündinud lapse. Viljandimaalt ei teata ka varasemast sellist juhtumit.

Mis täpselt eelmise aasta aprillis Viljandi valla metsas juhtus, seda kohus avaldada ei saa, sest vastsündinu tapmise kohtuprotsessi peeti kinniste uste taga. „Naine läks jalutama ja pärast seda, kui tundis, et algas sünnitustegevus, pöördus metsa. Oma rasedusest oli ta teadlik ning kohtus leidis, et käitus lapsega julmalt, oli segaduses ega teadnud, mida teha,” kirjeldas juhtumi uurimist juhtinud prokurör Merike Tikk.

Kohtuotsusest on avaldatud, et naine sünnitas lapse metsas ja tappis ta seejärel, tekitades talle surmava peavigastuse. Seejärel toppis naine lapse mitmeharulise puu harude vahele.

Mis sai pärast sünnitamist ja tapmist ning kas praegu 19-aastane naine vajas psühhiaatrilist abi, seda prokuratuur delikaatsetele isikuandmetele viidates avaldada ei saa.

Selle kohta, kui ema tapab oma vastsündinud lapse, on karistusseadustikus eraldi sätestatud paragrahv, mis on juriidiliselt tapmise kergem koosseis. Karistuse kergendamise alus on asjaolu, et sünnitus võib naisel põhjustada erilise emotsionaalse pingeseisundi, milles tema võime oma tegevusest aru saada ja seda juhtida on piiratud, ning seega on tema süü väiksem. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

Kohus tunnistas teisipäeval noore naise süüdi ja mõistis talle tingimisi vanglakaristuse. Prokurör oli küsinud küll nelja ja poole aasta pikkust karistust, millest osa oleks tulnud reaalset vanglas veeta, aga jäi kohtu lahendusega rahule. Et kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus tingimisi kolmeaastast vanglakaristust ühe kolmandiku võrra. Naisel tuleb kanda kaheaastane vangistus, mis mõisteti talle tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Kohus arvestas, et naine on varem karistamata, ta on avaldanud toimepandud teo pärast puhtsüdamlikku kahetsust ja ta on alles kujunemisjärgus inimene.

Seega leidis kohus, et teda saab uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks mõjutada ühiskonnast isoleerimata. Samas pidas kohus põhjendatuks kehtestada talle keskmisest pikem katseaeg koos allutamisega kriminaalhooldusele.