Emadepäeva kannikesed

Peeter Järvelaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

TULIN HILJUTI tagasi Lääne-Siberist Tjumenist. Sealsed kolleegid kiitsid, et üle aastate oli tõeline külm ja lumine Siberi talv. Just seline talv meeldib siberlastele, aga meeldiks kindlasti ka meile, kes me peame end samuti põhjamaalaseks. Ei tea, kas viimase aja segaduste ja pingete allikas on olnud selle aasta vilets talv, mis ei pakkunud meile küllalt rõõme ja lund?

Tjumenis nägin veel ühte toredat märki, mis on seotud emadega. Ühes väikses pargis oli avatud laste mänguväljak ning selle juurde oli pandud ilus pronksist ema kuju. Kuju oli omamoodi ebatraditsiooniline, sest ema oli kujutatud rasedana. Hõlsti serva all varjas ta veel kahte väikest last.

Selle kuju oli teinud kahtlemata andekas skulptor. Selles oli dünaamikat ning erilist soojust, nii et kõik, kes seda vaatavad, saavad aru, mida emadus tähendab. See on naise eriline võime pakkuda sirguvale lapsele turvalisust.

Sügava kontrastina paistab meil kasvanud olevat räuskav agressiivsus. See on vastandlik kõigele, mida üldse saab seostada emaduse ja emaks olekuga. Meie jahedal kevadel on kogu aeg õhus tunda pingeid, mis kasvavad suvalisel põhjusel üle keevaliseks vaidluseks.

EMADEPÄEVA TÄHISTAMINE ja presidendi institutsioon on Eestis omavahel seotud. Naljakal kombel polnud seni, kui meie presidendiks olid mehed, aasta ema valimise ja austamise ümber pingeid. Nüüd aga, kui president on naine ja pealegi nelja lapse ema, on tekkinud vahel lausa inetuks minev diskussioon selle üle, kes ikkagi on väärt olema emana esile tõstetud.

Tahan rõhutada, et emadepäeva kui sellise üle meil Eestis praegu arutelu ei ole. Pigem diskuteeritakse, kas Eesti naisliit koos vabariigi presidendiga peaks oma senist traditsiooni jätkama või seda muutma.

Paistab, et arutelu objektiks on naise positsioon: kes astub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval, 24. veebruaril 2018 presidendi kutsutud külaliste rivi alguses rambivalgusse? Kui kaks aastakümmet pole see olnud küsimus, mille üle meedia vahendusel lahinguid lüüa, siis nüüd paistab see nii olevat.

TULETAME MEELDE ajalugu ning meenutame, et aasta pärast on üle maailma põhjust meenutada 110 aasta möödumist sellest, kui USA-s tähistati esimest korda emadepäeva. Eestis möödub järgmisel aastal 85 aastat esimese emadepäeva tähistamisest Tartumaal Uderna koolis ning 30 aastat sellest, kui meie riigis taastati emadepäeva traditsioon. Ühtlasi saab kaks aastakümmet sellest, mil Eesti naisliit alustas aasta ema tiitli andmise traditsiooni meestelaulu seltsi korraldataval emadepäeva kontserdil Estonia teatris riigi presidendi osavõtul.

Vaadates seda ajaloolist kaarti, saame vaid kinnitada, et emadepäeva tähistamine Eestis on seotud ülemaailmse emadepäeva liikumisega. Pärast 1991. aastat oleme naasnud enne Teist maailmasõda Eestis kujunenud emadepäeva traditsiooni juurde.

Põnev on mõelda aasta ema ümber tekkinud vaidluse valguses aasta isa valimise traditsioonile. Selle üle ei ole veriseid lahinguid peetud. Seda saaks aga teha, küsides, kas isaõigused on lapse bioloogilisel isal või siis mehel, kes lapse üles kasvatas. Eesti on aga praegu isade teemal väga habras maa. Iga mees, kel on jõudu ja julgust olla isa ning hoolitseda naise ja laste eest, teenib suure austuse.

Mul on väga kahju, et meedias isegi räuskavaks vähemuseks nimetatud kõige olemasoleva vastu olijad on võtnud ette aasta ema tiitli tasategemise. Rõhutan veel kord, et vaidlus ei käi emadepäeva üle. See puudutab presidendi vastuvõtul eristaatuse saavat ema. Selle üle peavad erisugustes peremudelites elavad naised tulist sõnasõda. Ent kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad.

MEIL KÕIGIL ON ema ja inimesed, kes on meile eriti kallid. Seetõttu leiavad emad Eestimaal ilusal maipäeval kingid, lilled ja head soovid.

Aasta ema 2017 tasub samuti valida, sest kõik emad saavad aru, et see on omamoodi sümboolne samm. See sümboliseerib, et meie riik hindab emasid.

Ma tahaksin pakkuda ka teistele järgimiseks ühe oma pere pisikese traditsiooni. Meie peres on laste sünnipäev alati ka ema tähtpäev. Isa ülesanne on tuua päeval, mil peres on lapse sünnipäev, lilled ja väike kink ka emale.

Iga laps peres on kui väike ime. Emal on eriline roll selle ime sünnis ja üleskasvatamises. Emadel, kes on kinkinud maailma enam lapsi, on seega ka rohkem pidulikke emapäevi, mil teda selle imelise oleku eest tänatakse.

Niisiis, kinkigem emadele lilli nii emadepäeval kui iga lapse sünnipäeval. Ja vahel ka lihtsalt mingil vahepealsel päeval, siis, kui ta teile eriliselt meelde tuleb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles