Teise pensionisamba väljamaksetest

Tõnu Lillelaid Foto: Rahandusministeerium

(Artikkel pärineb rahandusministeeriumi blogist.)

RAHANDUSMINISTEERIUMIL valmis märtsi lõpus järjekordne riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika kokkuvõte. Kokkuvõtte rõhuasetus on küll teisel ja kolmandal sambal, kuid et teine sammas on riikliku pensionikindlustuse osa, on põgusalt käsitletud ka esimest sammast.

Teine sammas, nagu öeldud, on riikliku pensionikindlustuse osa ja sellel on samad eesmärgid mis riiklikul pensionil: vaesusriski vältimine vanaduspensionieas, adekvaatse vanaduspensioni tagamine, rahvusvaheliste pensioninõuete täitmine ja muu säärane. Riik on võtnud endale eesmärgi hoida keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhet tulevikus vähemalt 40 protsendi tasemel. Viimastel aastatel on see aina langenud ja eelmise aasta lõpus oli see 41,6 protsenti.

Pensionäride arvu kasvades ja töötajate arvu vähenedes on tulevikus 40 protsendi taseme hoidmine väga keeruline, kui just ei tõsteta tunduvalt sotsiaalmaksu. Teise samba pension, mis ei sõltu otseselt demograafilistest arengutest, aitab neid riske maandada.

KAUGEMAS TULEVIKUS, pärast 2050. aastat, mil enamik pensionäre on teise sambaga liitunud, moodustab see umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist, mis loodetavasti omakorda moodustab 40 protsenti keskmisest palgast. Juhul kui plaanitav esimese samba pensioni valemi reform viiakse täide, on pikas perspektiivis teine sammas ka ainus riikliku pensioni komponent, mis sõltub inimese sissetuleku suurusest.

Eelöeldust tulenevalt on väga tähtis, et teine sammas oleks nii-öelda maksimaalselt efektiivne. Samuti on vajalik, et väljamaksetes oleks kaetud pikaealisuse risk. See tähendab, et pensioni makstakse igal juhul välja inimese surmani, sest ainult sel juhul on võimalik tagada, et teine sammas panustab riikliku pensionikindlustuse eesmärkidesse.

Siiski erandjuhtudel, kui raha ei ole kogunenud piisavalt, et osta eluaegset pensionilepingut, on mõistlik teha väljamakseid lühemal perioodil. Seadusega on ette nähtud kaks erandit. Esiteks: juhul kui raha on kogunenud alla kümnekordse rahvapensioni määra (1759,4 eurot), võib võtta ühekordse väljamakse pensionifondist. Ja teiseks: juhul kui raha on kogunenud alla 50-kordse rahvapensioni määra (8797 eurot), võib leppida kokku fondipensionis.

TEISE SAMBA VÄLJAMAKSED algasid 2009. aastal. Eelmise aasta lõpuks oli inimestele välja makstud 39,8 miljonit eurot. Lisaks sellele on kindlustuslepingute reservide maht 57,8 miljonit eurot, mis tähendab, et pensionifondidest on väljamaksete eesmärgil kokku välja läinud ligi 100 miljonit eurot.

Iga-aastased väljamaksed on üha kasvanud, ulatudes eelmisel aastal 9,2 miljoni euroni. Esimestel väljamaksete aastatel oli eluaegsete pensionilepingute osa marginaalne, sest pensionieas olevate inimeste kogumisperiood oli liiga lühike, et kogutud summa ületaks 50-kordset rahvapensioni määra. Kuid 2016. aastal moodustasid pensionilepingute väljamaksed juba 29 protsenti teise samba väljamaksetest.

2016. AASTA LÕPUS oli Eestis 305 610 vanaduspensionäri, kellest õigus teise samba pensionile oli 32 272-l. Nendest omakorda 26 189 inimest olid esitanud ka teise samba väljamaksete avalduse. Teisest sambast sai eluaegset pensioni aga ainult 5015 inimest, mis tähendab, et selle samba panus riigi keskmisse vanaduspensioni on veel väga väike.

Samas on sellega liitunule pensionilepingu väljamakse siiski arvestatava suurusega, sest see moodustab 12 protsenti teise sambaga liitunud inimese keskmisest riiklikust pensionist. Pensionilepingu alusel makstava pensioni ja riigi keskmise brutopalga suhe oli aga 4,7 protsenti. Arvestades, et kogumisperiood on seni olnud maksimaalselt kolmandik võimalikust potentsiaalsest kogumisperioodist, on need tulemused kooskõlas prognoosidega ja loodetava teise samba panusega riikliku pensioni suurusesse.

79 protsenti vanaduspensionäridest, kellel on õigus teise samba väljamaksetele, on ka sellekohase avalduse teinud. Ülejäänutest enamikul on olemas töine sissetulek, mis on ilmselt olnud ka väljamaksete edasilükkamise põhjus. Samas esimeses sambas on pensioni edasi lükanud alla ühe protsendi pensionäridest. Et senised kogumisperioodid on olnud suhteliselt lühikesed ja kogutud summad seetõttu väikesed, on enamik väljamaksete saajatest ka saanud kas ühekordse või fondipensioni väljamakseid.

TEISE SAMBA väljamaksete suurused on peamiselt mõjutatud senisest lühikesest kogumisperioodist. Keskmine eluaegse pensionilepingu alusel makstav pension oli 2016. aastal 53,7 eurot kuus, samas kui keskmine fondipensioni makse, mille väljamaksed on 63-aastase osakuomaniku puhul jaotatud kümnele aastale, oli 41 eurot. Uute, see tähendab 2016. aastal sõlmitud pensionilepingute alusel makstavad pensionid olid kolme euro võrra kõrgemad keskmisest.

Üle 96 protsendi pensionilepingutest on sõlmitud garantiiperioodiga. Garantiiperioodi kasutamine tähendab aga inimesele mõnevõrra väiksemat pensioni. Keskmine garantiiperioodi pikkus oli 14,1 aastat, samas kui keskmine oodatav eluiga pensionieas on olnud viie-kuue aasta võrra kõrgem.