Sissetulekute katkemise puhul saaks oma säästude arvelt kolm kuud või rohkem hakkama 38 protsenti Eesti peredest, Ligemale veerandil Eesti peredel pole aga sääste üldse või need on ühe kuu kuludest väiksemad, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse ja Eesti konjunktuuriinstituudi koostöös korraldatud pere-eelarve ja säästmise uuringust.
«Esimest korda sellist uuringut korraldades tegime mitu huvitavat avastust Eesti elanike rahaasjade planeerimise kohta. Näiteks 92 protsenti Eesti peredest planeerib rahaasju, kuid rohkem kui kolmandik peredest on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes ja neljandikul pole sääste mustadeks päevadeks,» ütles Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets.
Tema sõnul selgub uuringust, et mida suuremad on pere sissetulek ja säästud, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimises ja vastupidi: mida väiksemad on pere sissetulek ja säästud, seda püsivam on planeerimise harjumus.
Rangeteks pere-eelarve planeerijateks võib pidada igat viiendat elanikku, kes panevad palgapäeval raha kõrvale ja planeerivad ülejäänud kulutused vastavalt kuu sissetulekutele. Enam kui pooled vastanutest planeerivad pere rahaasju mälu abil, 24 protsenti koostab eelarvet paberil oma süsteemi järgi ja 15 protsenti teeb seda elektroonselt arvutis, telefonis või muus nutiseadmes.
Eesti peredes ollakse sissetulekutest rääkides üsna avatud: 70 protsenti vastanutest olid teadlikud oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaeluks vajalikke oste nagu toit ja rõivad ning seejärel vaba raha hoiustamist või investeerimist.
Rahaasjade teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi koostöös korraldatud pere-eelarve ja säästmise uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas Eesti elanikud tulevad rahaliselt toime, kuidas säästavad ja planeerivad oma rahaasju, kuidas teevad rahakulutamise otsuseid ning kas ja kui palju pereliikmed omavahel rahaasjadest räägivad.
Uuring tehti selle aasta märtsis veebiküsitlusena, millest võttis osa 1021 elanikku vanuses 18–74 aastat.