Muuseumis näeb filmi Tšernobõli katastroofist

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26. aprillil möödub 31 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamas. Õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele mobiliseeriti Eestist sõjaväelises korras 4833 inimest.
26. aprillil möödub 31 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamas. Õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele mobiliseeriti Eestist sõjaväelises korras 4833 inimest. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

Kolmapäeval, 26. aprillil kell 16 algab muuseumi näitusemajas Tšernobõli katastroofi teemaline filmiõhtu.

Alustuseks tehakse ringkäik viimaseid päevi avatud näitusel «30 aastat Tšernobõli katastroofist». Seejärel vaadatakse Ivar Heinmaa 2012. aastal valminud filmi «Tšernobõli samuraid», mis kõneleb tuumajaama neljanda reaktori plahvatuse tagajärgi likvideerinud meestest ja katastroofi üleilmsetest mõjudest. Selgitusi näituse ja filmi kohta jagab Tšernobõli veteran Aare Uind.

Õhtu lõpetuseks kõneleb muuseumi sõprade seltsi esimees Heiki Raudla raamatu «Tarvastu vald – meil Mulgimaal» koostamisega seotud rõõmudest ja muredest.

Veel selle nädala lõpuni saab Viljandi muuseumi näitusemajas näha väljapanekut «30 aastat Tšernobõli katastroofist», mis meenutab katastroofi tagajärgede kõrvaldamisel osalenuid.

Tänavu 26. aprillil möödub 31 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamas. Õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele Ukrainas saadeti toona enam kui pool miljonit meest kogu NSV Liidust. Eestist mobiliseeriti sõjaväelises korras 4833 inimest.

7. mail 1986 formeeriti Pärnus paiknevast keemiapolgust avarii tagajärgede kõrvaldamiseks Pärnu polk, kuhu võeti mehi ka Viljandimaalt. Valgevenes Gomeli oblasti baasis täiendati polku tuletõrjerooduga Riiast ning insenertehnilise pataljoniga Kaunasest. Koos lätlaste ja leedulastega oli Pärnu polgus ligi 2000 meest. Polgu peamiseks ülesandeks kujunes katastroofipiirkonnas pinnase, hoonestuse ja haljastuse desaktiveerimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles