Repliik. Ikka kuival

Veekeskuse teema ei jäta Viljandis kedagi külmaks. Mis seal imestada: ootusärevalt õhatud ja pettunult ohatud on juba aastaid, et mitte öelda aastakümneid. Ikka ja jälle on midagi valesti läinud, keegi alt ära hüpanud või uus ja parem mõte pinnale tõusnud.

Sellise kammaijaa taustal näib iga järgnev katse eelmistest grotesksem ning irvhambad panevad läbikukkumist ennustades kihlvedudel aina suuremaid õllekoguseid vahele. Nüüd siis on järgmise verstapostina kesklinnas pangahoone ära ostetud ja pull hakkab otsast peale.

Ma ei taha öelda, et vast valitud asukoht pole õige. Kui päris aus olla, on mul kama kaks, kuhu see veekeskus tuleb. Kurat, linna pole ju ollagi! Pandagu see karp püsti Viiratsi mäe otsa või Männimäe taha tühermaale, vahet pole. Las linn kasvab! Igal juhul oleks lähemal, kui abjakate ukse taga kraapimas käia.