Filmiarvustus. Beebi oli päris boss

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisu poolest oli täispikk arvutianimatsioon kaasahaarav ja eluline.
Sisu poolest oli täispikk arvutianimatsioon kaasahaarav ja eluline. Foto: Forum Cinemas

Kutsusin oma kuueaastase poja kinno, et hinnata üheskoos uut hitti ülikonda riietatud beebist, kellele on andnud hääle Raivo E. Tamm. Kui tahta teha linateost, mis meelitab saali täis, tulebki vist peategelaseks valida keegi väga nunnu. Beebi sai sellega igatahes hakkama.

Valisime 3D-seansi ja mulle oli läbi prillide filmi vaatamine esmakordne kogemus. Algul oli tahtmine need eest visata, aga umbes kümne minutiga olid silmad harjunud. Kui tulistati pehmete kuulidega või loobiti hommikusöögihelbeid, tekkis korra tahtmine pea eemale tõmmata, aga ülearu palju efekte «Boss beebi» ei pakkunud. 

Sisu poolest oli täispikk arvutianimatsioon kaasahaarav ja eluline, kuid kahe jalaga maa peal seisvale täiskasvanule kohati ehk liiga fantaasiarikas. Kuigi saal rõkkas tihti naerust, oli ka kurbi hetki, kus nähtus, mida tunneb seitsmeaastane poiss, kes on harjunud kogu vanemate tähelepanu endale saama, kui ta peab ühel hetkel võistlema väikse vennaga. Põhivõitlus käis aga selle nimel, et väljatöötamisel olevad ülinunnud koerakutsikad ei võtaks kogu maailma armastust endale ja inimesed ikka lapsi ka tahaksid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles