Neljapäeva õhtul teatas «Aktuaalne kaamera», et Jaapani Fukushima tuumajaamast lekkinud radioaktiivse aine osakesed on jõudnud Soome ja Rootsi kohale.
Päevaintervjuu: Fukushima Põhja-Euroopat ei ohusta
26. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Toomas Kööp, kas on kindel, et selline õhuvool pole ka Eestist üle käinud?
Eestis töötavad gammakiirgust mõõtvad jaamad ööpäev läbi. Need pole kiirguse suurenemist registreerinud.
See, millest Soome ja Islandi puhul räägitakse, pole gammakiirgus, vaid J-131 ehk radioaktiivne jood.
Kas Eestis seda ei mõõdeta?
Eestis on kolm õhufiltreerimisjaama: Narva-Jõesuus, Tõraveres ja Harku ilmajaamas. Õhku pumbatakse läbi filtrite ja nende radioaktiivsust mõõdetakse kiirgusosakonna laboris. Möödunud nädalal filtrites radioaktiivset joodi ei tuvastatud. Soome õhus avastati tühine kogus J-131 alles 23. märtsil.
Kui pihkumine Fukushimas oli 12., 13. ja 14. märtsil, on võimalik, et selleks ajaks jõudis midagi meie kanti.
Kui ohtlik see inimestele on?
Soomes mõõdetud J-131 kogused on nii tühised, et need kindlasti mingit ohtu ei kujuta. Liiati on radioaktiivse joodi poolestusaeg kaheksa ööpäeva, nii et iga kaheksa päeva järel muutub selle hulk poole väiksemaks.
Atmosfääris toimuvad inimeste tegevusest sõltumata pidevalt tuumareaktsioonid, mille käigus tekivad radioaktiivsed isotoobid. Näiteks hingame kogu aeg sisse radioaktiivset berülliumi.
Soomes mõõdetud radioaktiivse joodi kontsentratsioon õhus on väiksem kui looduslikult tekkinud Be-7. Seal tuvastatud J-131 annab üliväikese lisadoosi, umbes miljondiku sellest, mida saame looduslikest kiirgusallikatest.
Liiguvad ka jutud mingi radioaktiivse Jaapani puuvilja müügilolekust.
See on äärmiselt ebausutav. Jaapan kontrollib kogu oma eksportkaupa, sest saastatud toiduainete väljavedamine oleks väga suur löök riigi majandusele.
Äärmisel juhul võiks mõelda, et inimene ise ostab Jaapanis mõne saastunud toidukauba, mida seal samuti vaevalt müüakse, paneb pagasisse ja tuleb siia. Siiski ei tahaks ka seda uskuda, sest kõigil Jaapani lennuväljadel on kiirguskontroll ja sealt ei pääseks sellise kraamiga läbi.
Milline on prognoos edaspidiseks?
Tuleviku kohta ei osata ka kohapeal midagi öelda. Kahtlemata teeb Jaapan kõik selleks, et olukorda normaliseerida ja viia tuumajaam sellisesse staadiumi, et seal üldse mingit leket ei oleks. Jaapan palus ametlikult abi ka rahvusvaheliselt aatomienergia agentuurilt. Aidatakse nii mõõtmiste kui ekspertvaldkonnas, kuigi jaapanlased on ka ise väga pädevad.
On teada, et Fukushima piirkonnas on pinnas saastunud ja mõnevõrra on ohtlikke aineid merevette sattunud.
Jaama lähedal asuvad suurte linnade, sealhulgas Tokio õhus on radioaktiivset saastet minimaalselt.