Arvustus. Natsid pilves

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Haav
Margus Haav Foto: Elmo Riig

Ei juhtu just väga sagedasti, et ajalooraamat trügib müügiedetabelite tippu. Saksamaal sündinud ja praegu New Yorgis elava vabakutselise kirjaniku Norman Ohleri esimene populaarteaduslik teos on suutnud seda teha üle maailma ja erandiks pole nüüd ka Eesti.

See on teos, mis uurib, kuidas Kolmanda Reichi sõdurid, ohvitserid ja füürer isiklikult kangeid uimasteid tarvitasid ning mida see endaga kaasa tõi. 

Ideaalne sõdur ei tohiks väsida. Paraku on looduse poolt juba nii seatud, et väsimus on inimorganismi lahutamatu osa. Asja uurinud ja alati leidlikud sakslased leidsid, et see ei peaks nii olema. Berliini ravimifirma Temmler, mis tegutseb seniajani, laskis 1938. aastal Saksamaal müüki stimulandi nimega Pervitin, mida alguses kasutasid nii koduperenaised kui töölised. See oli pesuehtne metamfetamiin, mille kasutamise idee said sakslased, muide, 1936. aasta Berliini olümpiamängudel ameeriklaste Benzedrine’ist, mida tollased tippsportlased tohtisid täiesti legaalselt manustada. Vabamüüki läinud Pervitinist sai tõeline rahvaravim, mida manustasid nii töölised kui koduperenaised. Kui natsid 1939. aastal sõda alustasid, kuulusid need imepillid mõistagi ka Wehrmachti põhivarustusse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles