Isamaaline haridus ja huvitegevus tuleb viia iga nooreni

Margus Tsahkna
, kaitseminister (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

(Minister viibis eile Viljandis Kaitseliidu noorteinstruktorite seminaril, et tutvustada siin programmi «Noorte isamaaline haridus».)

KINNITASIN MÄRTSIS koos Kaitseliidu ülemaga programmi «Noorte isamaaline haridus», mis annab riigipoolsed suunad ja vahendid noorte isamaalise hariduse laiendamiseks.

Juba enne seda, kui astusin kaitseministri ametisse, oli minu kindel soov, et sarnaselt keskkoolides edukalt toimiva riigikaitseõpetusega oleks ka igal põhikooliealisel noorel tasuta võimalus omandada elus hakkamasaamise oskusi ning kasvada aktiivseks ja julgeks kodanikuks. Riik tervikuna panustab suvelaagritesse ja huviharidusse märkimisväärseid summasid, ent ka mul endal isana on olnud raske leida oma lastele kvaliteetset ja kodanikukasvatuse suunitlusega huvitegevust.

Igal aastal osaleb riigikaitseõpetuse tundides 5000 keskkooliealist last. See õppeaine ei ole koolides kohustuslik, ometi on nii see kui ka kursuse lõpus toimuv riigikaitselaager osutunud äärmiselt menukaks. Eesti noortel on huvi riigikaitse vastu. Tagasiside õpilastelt näitab, et nad peavad tähtsaks praktilisi oskusi ning suhtlemisoskuste ja osalusjulguse kasvu. See ongi eelkõige kodanikuks kasvamise, mitte sõjaks valmistumise õpe.

Minule on tähtis, et noored saaksid võimalikult vara arusaamise oma riigist ja sellest, et igaühe roll on ülioluline. Isamaaline haridus annab noortele elus hakkamasaamise oskusi ja kasvatab neid ühiskonnaelus aktiivselt osalevateks kodanikeks.

PROGRAMMIGA «Noorte isamaaline haridus» anname võimaluse Eesti põhikooliealistele vanuses 11–13 aastat, kes ei ole Noorte Kotkaste ega Kodutütarde liikmed, osaleda Kaitseliidu korraldatavates suvelaagrites ning nimetatud organisatsioonide töös. Sellel järjepideval tegevusel on suur eesmärk. Kui praegu on tasuta võimalus osaleda Kaitseliidu noorteorganisatsioonide suvelaagrites ning Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevuses 7000 Eesti noorel, siis tulevikus peab see võimalus olema rohkematel lastel.

Isamaalise hariduse programmiga parandame Noorte Kotkaste ja Kodutütarde nähtavust, ajakohastame nende kuvandit ja õppekava (näiteks kübervaldkonna lõimimisega rühmade tegevustesse) ning avame noorteorganisatsioonide seikluslikud ja elamusõppel põhinevad suvelaagrid suuremale hulgale noortele.

SEL AASTAL korraldame Kaitseliidu malevate suvelaagrid laiendatult, eesmärgiga kaasata 300 uut noort ja nendega tegelevaid noortejuhte. 2018. aastal korraldame 1000 noorele suvelaagri, kuhu ootame 300 kodutütre ja noorkotka kõrval 700 noort, kes pole seni organisatsiooniga liitunud. Need ei ole ühekordsed üritused, programm on püsiv.

Laagrites osalenutel organisatsiooniga liitumise kohustust ei ole. Samas on programmi üks eesmärke, et tulevikus liituks igal aastal suvelaagritega uusi noortejuhte ja noori, kes moodustaksid oma kodukohas Noorte Kotkaste või Kodutütarde rühma.

Oleme plaaninud, et vähemalt 75 protsendis Eesti põhikoolides tegutseks tulevikus Kaitseliidu noorteorganisatsioonide rühm. Ainult nii saame kasvatada ka ajateenistusse vabatahtlikult astuda soovivate noorte arvu olukorras, kus rahvastik vananeb.

Kaitseministeerium ja Kaitseliit kutsuvad lisaks põhikoolidele programmis osalema ka teisi asutusi ja ettevõtteid, kes soovivad leida oma töötajate lastele seikluslikku ja kehalist aktiivsust pakkuvat huvitegevust ning kasvatada lastest aktiivsed ja elurõõmsad kodanikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles