Kevade ja ilusate ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv. Kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Lähtuvalt sellest määratakse päästeameti peadirektori käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 14. aprill. Päästeamet juhib tähelepanu sellele, et kulupõletamine on Eestis keelatud aasta läbi.
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemiseks ja grillimiseks soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mille asukohad on internetilehel www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka omavalitsustest.
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on peamiseks tulekahjude põhjuseks inimeste hooletus. «Maastikutulekahju saab alguse hooletusest, kus ohutusnõuete jälgimine on lõket tehes või grillides jäänud tagaplaanile. Kahjuks moodustab väga suure osa maastikupõlengutest inimeste pahatahtlik tegevus – kulu süütamine.» ütles Rüü.
Väiksemast maastikupõlengust võib saada vaid hetkega ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõket tehes tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale, lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.
Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.
Märtsis oli Eestis metsa- ja maastikutulekahjude üldarv 133, aprillikuu 11 päeva jooksul on aset leidnud aga juba 222 metsa- ja maastikupõlengut.