Apteeker: allergiahooaeg on saanud stardipaugu

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aastast hakkab kehtima uus ravimikulutuste hüvitamise kord.
2018. aastast hakkab kehtima uus ravimikulutuste hüvitamise kord. Foto: Laura Oks / Postimees

Viimastel nädalatel satub apteeki palju inimesi, kes kurdavad nohu üle ja soovivad nohurohtu osta, kuid sagedasti pole see viiruslik nohu, vaid hoopis allergia, ütles Apotheka proviisor Kristiina Sepp.

«Valdav osa inimestest pole kunagi teinud ühtki allergiatesti ja sageli ei osata arvestada võimalusega, et kevadel ilmutav nohu pole mitte viirushaigus, vaid allergia,» rääkis Sepp.

Seetõttu kohtavad proviisorid apteegis tihti inimesi, kes on väärkasutanud antikongestante ehk erinevaid nina limaskesta turset alandavaid spreisid, mida pikemat aega kasutada ei tohi. Nende pikaajaline tarvitamine tekitab limaskesta turset, kahjustust ja ravimist tingitud nohu.

Praegu kutsub inimestel allergilisi nähte esile enamasti lepatolm, peagi ka sarapuu- ja kasetolm. Samuti võib ärritusnähte põhjustada tänavatel lenduv linnatolm.

Kui tavaline nohu kestab 7–10 päeva, algab nina kihelemisega ja eritis on algul vesine ning muutub hiljem paksemaks, siis allergilise nohu korral on tavaliselt põletikulised nii nina limaskest kui ninakõrvalurked. Sagedasemad allergia sümptomid on aevastamine, vesine nohu ning silmade sügelemine ja punetus. Võib tekkida ka kihelev sügelustunne kurgus, köha, hingamisraskus ja kõrvade sügelus.

Kristiina Sepa sõnul on allergilise nohu korral vaja regulaarselt nina tolmust ja allergeenidest puhtaks loputada  kas merevee, soolalahuse või füsioloogilise lahusega. Kui sellest pole abi, tuleb võtta päevas üks tablett antihistamiinikumi. Vesiste ja kipitavate silmade korral on abiks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad silmatilgad, kindlasti aitab sümptomeid leevendada õues prillide kandmine ning silmadele regulaarselt puhkuse andmine.

Kui allergeen on teada, tuleks seda võimaluse korral vältida. Õietolmuallergia nähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, kuivade ilmade ajal on seetõttu soovituslik viibida õues vaid hommikuti ja õhtuti. Ka pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus tunduvalt.

Õietolmu koguseid õhus on võimalik jälgida Eesti Allergialiidu kodulehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles