Eesti eesistumine – rahandusministeeriumi vaade

Andres Kuningas Foto: Rahandusministeerium

(Artikkel pärineb rahandusministeeriumi blogist.)

EUROOPA LIIDU nõukogu Eesti eesistumine läheneb suure kiirusega. Oleme selleks valmis. Tahame olla head eesistujad, kuulata kõiki laua taga olevaid riike ja leida just need õiged lahendused, mis Euroopat edasi viiksid.

Eesistumise kavade tegemisel oleme siiski realistid ning illusioone ei loo. Peame arvestama sellega, et lõviosa eesistumisega kaasnevatest ülesannetest saame kaasa praeguselt eesistujalt ja osa Euroopa Komisjoni töö­plaanist ning ühtlasi sõltume Euroopa Parlamendi valmidusest eelnõude üle läbirääkimisi alustada või lõpetada. Oma pitseri eesistumise ajal ühe või teise teema progressile jätavad rahvusvaheline olukord, Brexiti ümber sündiv, liikmesriikides toimunud valimised, aga ka üldine eurooplaste suhtumine Euroopa Liitu ja selle tuleviku küsimustesse.

MEIE EESISTUMISE ajal juulist detsembrini juhatab rahandusminister viit Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumist, millest üks mitteametlik leiab aset Tallinnas. Riigihalduse ministril on oma kohtumised seoses ühtekuuluvuspoliitikaga. Eraldi terviku moodustab Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve läbirääkimiste protsess.

Ministrite kohtumised on siiski ainult jäämäe veepealne osa. Nende kohtumiste taga on kümneid töögruppide kohtumisi Brüsselis, Luxembourgis ja Tallinnas ning Euroopa Parlamendiga läbirääkimise päevi Brüsselis või Strasbourgis.

Teine poolaasta on küll tööajaliselt lühem, kuid seda intensiivsem, et tulemusteni jõuda.

JAANUARIS KINNITAS valitsus neli Eesti eesistumise tegevussuunda: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa; digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine; kaasav ja kestlik Euroopa; turvaline Euroopa. Rahandusministeerium kavatseb nende suundade edusse oma panuse anda. Loomulikult on meie põhilised pingutused seotud esimese valdkonnaga.

Mõne aasta eest Euroopa institutsioonide juhtide niinimetatud viie presidendi raportis tehtud ettepanekud nägid euroala edasise arendamise ühe ehitusplokina finantsliitu. Selles suunas on juba suured sammud astutud, loodud on ühtne pangandusjärelevalve ja ühtne panganduskriisi lahenduse süsteem. Järge ootab ühtne hoiuste tagamine. Eesti eesistumise ajal püüamegi selle eelnõuga, aga esmalt selle eelduseks oleva pankade riskide vähendamise paketiga, edasiminekut saavutada.

Samuti soovime jätkata kapitaliturgude liidu eelnõudega. Ikka selleks, et ettevõtetel oleks lihtsam ligipääs rahastamisele, oleks pakkuda alternatiivseid rahastamisviise ning selle kaudu vähendada sõltuvust traditsiooniliselt pankade pakutavast rahastamisest.

VIIMASTEL AASTATEL on fookuses olnud maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastu võitlemine. Selles vallas on rõhk olnud otsestel maksudel. See tähendab, et teenitud kasumitelt laekuks ka riikidele nende õiglane osa. Kindlasti jätkame pooleli olevate eelnõude arutelu: kõne all on näiteks ühtne tulumaksubaas. Sügiseks jõuab päevakorda Euroopa Komisjoni koostööd mittetegevate maksujurisdiktsioonide nimekirja ettepanek. Peame selle aasta lõpuks ka selle kokkuleppega sadamasse sõudma.

Meie enda suurem huvi on seotud eelkõige käibemaksuga. Käibemaksusüsteemi uuenduste eesmärk on aidata kaasa halduskoormuse vähendamisele ja parandada süsteemi vastupanuvõimet pettustele.

Et meie eesistumine on digisuunitlusega, soovime maksuteemades näha tänapäevaste võimaluste kasutamist ja riikidevahelise koostöö toetamist. Ühelt poolt tuleb muuta maksumaksja elu lihtsamaks, teisalt aga tagada maksude laekumine ning vältida pettusi ja maksudest kõrvalehoidmist. Nii tagame võrdsed konkurentsitingimused ja riikidele vajaliku maksutulu.

VÕIMALIK, ET Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve osutub rahandusministeeriumile üheks nähtavamaks eesistumise tulemuseks. Euroopa Komisjon esitab eelarve eelnõu mais või juunis ja Eesti juhatusel alustavad liikmesriigid ühise positsiooni kokkuleppimiseks kohe ka läbirääkimisi. Nõukogu esialgne seisukoht lepitakse kokku juulis. Edasi ootame Euroopa Parlamendi seisukoha selgumist ning paralleelselt algavad läbirääkimised nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel.

Euroopa Liidu eelarve üldised ja valdkondlikud kululaed on kindlaks määratud mitmeaastase eelarveperspektiiviga (2014–2020). 2015. ja 2016. aastal kokkulepitud eelarvete maht on olnud üle 140 miljardi euro ning võib eeldada, et ka 2018. aasta eelarve tuleb sellises suurusjärgus. Selleks aastaks eelarve vähenes, sest eelmise eelarve perioodi programmid on lõppemas ning praeguse perioodi programmid ei ole veel täit hoogu saavutanud.

LISAKS EELNEVALE peame olema valmis andma oma panuse Euroopa Liidu tuleviku debatti, mis meie eesistumise ajal käivitub. 1. märtsil avaldas Euroopa Komisjon valge raamatu «Euroopa Liidu tulevik», milles on pakutud välja viis võimalikku arengustsenaariumi: samamoodi edasi; üksnes ühtne turg; kes tahavad rohkem, teevad rohkem; teeme vähem, aga paremini; teeme palju rohkem koos.

Komisjon on lubanud järjepanu ilmutada temaatilisi mõttepabereid. Rahandusministeeriumi puudutavad neist kõige otsesemalt mai lõpus avaldatavad majandus- ja rahaliidu integratsiooni süvendamise mõttepaber ning juuni lõpus avaldatav Euroopa Liidu eelarve rahastamise mõttepaber. Esimene võimalus rahandusministrite sellesisulist arutelu edendada avaneb septembris Tallinnas asetleidval mitteametlikul rahandusministrite kohtumisel.