Meelelahutuslike SMS-teenuste reklaamid vaatavad meile vastu ajalehtedest ja ajakirjadest ning neid reklaamitakse televisioonis. Paraku võib esmapilgul ühekordse lõbuna tunduv pakkumine tähendada hoopis pikaajalisemat ja kulukamat teenust.
Kuidas vältida kulukaid SMS-lõkse?
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
22. märts 2011, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui avastate mobiiltelefoniarvelt summa teenuse eest, mida pole teadlikult tellinud, on suure tõenäosusega tegu perioodilise sisuteenusega,» ütleb tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.
Ta soovitab inimestel iganädalaste rämpssõnumite saamise eest tasumise lõpetamiseks kiiresti reageerida.
Peale eelmainitud kanalite on Hanna Turetski jutu järgi viimastel aastatel levinud ka internetiportaalides reklaamitavad veebipõhised mängud ja testid, nagu näiteks «Telli uued ägedad helinad oma mobiilile», «Kui kaua sa elad?», «Telli oma armuhoroskoop!». Nende mängude ja testide läbimine lõpeb pahatihti sellega, et olete liitunud perioodilise sisuteenusega.
«Viimasel ajal on liitumislõks peitunud isegi pealtnäha tavaliste loosimiste taga,» tõdeb Turetski ja lisab, et esmapilgul paistab meelelahutusteenuse tellimine tõepoolest ühekordne tegevus.
Hanna Turetski peab vajalikuks hoiatada, et enamik internetis levivaid teste toimib põhimõttel: kui küsimustele on vastatud, tuleb sisestada nõutud lahtrisse oma telefoninumber. Varsti saadetakse tarbijale SMS-iga kood, mille ta peab tulemuste teadasaamiseks sisestama.
«Tähelepanu tulekski pöörata sellele, et kui loosimises või testis osalemiseks on vaja sisestada oma mobiilinumber, on tõenäoliselt tegu perioodilise sisuteenusega,» selgitab tarbijakaitsja ohte. «Mobiilile laekunud koodi sisestamise hetkest on tarbija sõlminud teenusepakkujaga pikaajalise lepingu, mille põhjal saabuvate lühisõnumite ja muu meelelahutusliku sisu eest tuleb iga kuu tasuda. Summa lisandub telefoniarvele, kuni klient lepingu katkestab.»
Hanna Turetski jutu järgi on paljud seda laadi teenuseid pakkuvad reklaamid ja keskkonnad üles ehitatud nii, et teenust puudutav informatsioon ja osalemistingimused pole selgelt välja toodud, on väga väikses kirjas või ei eristu muust tekstist ning jäävad seetõttu pahatihti märkamatuks. «Enne tegutsema asumist ongi tarbija olulisim ülesanne otsida üles teenuse kasutamise tingimused ning need läbi lugeda,» soovitab ta.
Hanna Turetski juhib tähelepanu sellele, et sisuteenuseid saavad tellida endale ka kõnekaardi omanikud, kellel mobiiliteenuse tarbimiseks laetud summast võetakse konkreetse perioodi tagant maha teenuse eest ettenähtud summa. Kui kõnekaardile pole mõnda aega raha laetud, võetakse maksmata summa maha siis, kui kõnekaarti laetakse.
«Lapsevanematel, kelle lapsed võivad pahaaimamatult perioodiliste sisuteenustega kokku puutuda, saavad pöörduda mobiilsideoperaatori poole ja paluda, et too tasuliste numbrite kasutamise keelaks,» annab Turetski nõu. Ka soovitab ta jälgida järglaste ja lähedaste vanainimeste mobiilside kasutamist ja arveid, et olla teadlik, mille eest tasutakse.
«Kui tarbija on teadlikult või kogemata tellinud perioodilise sisuteenuse, kuid soovib seda mingil ajal lõpetada, tuleb tal saata sõnum «stop» või «stopp» numbril, millelt teenus on tellitud,» õpetab Turetski. Kinnitavat vastust ei pruugi sellele järgneda.
Et küsimusi laekub perioodiliste sisuteenuste kohta viimasel ajal järjest rohkem, otsib tarbijakaitseamet nimetatud reklaamvõtete keelustamiseks efektiivseid lahendusi ning on valmis esitama seadusemuudatuse ettepanekud.
«Läbipaistvuse suurendamise huvides peaksid sisuteenused olema ühekordsed. See tähendab, et tarbija soetab endale teenuse ning hiljem esitatakse talle arve vaid üks kord. Teine võimalus on muuta perioodilise teenuse tellimist, mille korral klient, kes pole kuu aja jooksul teenust kasutanud või tellinud, kustutatakse nimekirjast,» selgitab Hanna Turetski ameti seisukohti.
«Samuti võiksid sisuteenuse pakkujad olla klientide suhtes vastutustundlikumad: teavitada inimesi selgemalt ja järjepidevamalt teenuse tingimustest ning lõpetamise korrast,» lisab ta. Tarbijakaitseamet on operaatoritele ja meelelahutusteenuste pakkujatele välja töötanud juhendi, millesse on koondatud kõik nõuded ja soovitused, millest nad peaksid lähtuma. See allkirjastatakse Hanna Turetski sõnul märtsi keskel.