Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele veel järele jõudnud, selgub sotsiaalministeeriumi ja statistikaameti üleriigilise tööelu uuringu põhjal valminud artiklite kogumikust.
Töötajad eelistavad aina rohkem paindlikku tööaega
29. märts 2017, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötajate otsustusvabadus oma töökorralduse üle on aastatega mõnevõrra suurenenud. Enim on muutunud töötajate võimalus valida oma töö algus- ja lõpuaega, mida 2009. aastal sai piisavalt teha 23 protsenti töötajatest, 2015. aastal aga 35 protsenti. Samamoodi on suurenenud ka nende töötajate osa, kes sooviksid oma töö algus- ja lõpuaega ise valida.
Uuringust selgus, et inimeste soov kaugtöö vormis töötada on aastatega kasvanud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele järele jõudnud. Kuue aastaga ei ole suurenenud kaugtööd tegevate töötajate osa, samas on kaugtööd mitte teinud töötajate seas kuue aastaga kahekordistunud vähemalt osalist kaugtööd eelistavate töötajate osa.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tulevikutöö tegelikkuses juba praegu kohal. «Töötajad ootavad aina enam paindlikkust ning oluline pole mitte töökohal viibitud tundide ja töötatud tundide arv, vaid lisandväärtus, mis töötatud ajaga saavutatakse,» kõneles minister.
Tena sõnul on Eesti töötatud tundide arvu poolest tipus just osaajaga töötamise vähesuse tõttu. Tööandjad peaksid pakkuma paindlikumaid töötegemise võimalusi, mis annaks võimaluse osaleda tööturul ka nendel inimestel, kes täistööajaga töötada ei soovi. Ossinovski sõnul suurendaks see oluliselt tööjõupakkumist.
Tööelu-uuringu tulemused kinnitavad varasemate uuringute tulemusi, et ametiühingutesse kuulutakse aina vähem. Võrreldes 2009. aastaga on ametiühingusse kuuluvate töötajate osa kahanenud nelja protsendi võrra ning ulatub nüüd seistmeni. Töötajate informeerimine töökohtadel kollektiivsete läbirääkimiste teemadest on samuti üsna väike.
Võrreldes 2009. aastaga on 2015. aastal nii tööandjate kui ka töötajate hinnangud Eesti organisatsioonide töötervishoiule mõnevõrra kriitilisemad. Töötajatest 15 protsenti on viimase 12 kuu jooksul kogenud tööst põhjustatud või süvenenud terviseprobleeme, levinud on ka tööga seotud psühholoogilised tervisemured. Ilmneb, et ligi 22 protsendile on tööpinge põhjustanud füüsilist või vaimset kurnatust ning ligi 16 protsenti töötajatest on tööpinge tõttu kogenud tööd häirivat stressi.
Kogumiku artiklid põhinevad statistikaameti üleriigilisel tööelu-uuringul, mis tehti 2015. aastal. Uringule vastas 4778 töötajat ja 848 tööandjat.