DONALD TRUMPI võitu USA presidendivalimistel on püütud näidata ohuna Ameerika ja kogu maailma majandusele. Seevastu on Trump lubanud alandada makse ning kaotada ettevõtjaid ahistavaid regulatsioone, eriti keskkonna vallas.
USA Euroopat üle trumpamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trumpi arvates ei soosi praegune ettevõtluskeskkond piisavalt väikeettevõtteid ning ta kavatseb astuda samme, et muuta ettevõtluse alustamist lihtsamaks. USA valitsus suurendab investeeringuid taristusse, mis kindlasti tuleb sealsele majandusele kasuks.
Nimetamist väärivad ka Donald Trumpi esimestel ametipäevadel saavutatud edusammud töökohtade loomiseks. Väga lühikeste läbirääkimiste järel lepiti kokku suurte autotehaste toomine Mehhikost USA-sse.
Rahvusvahelises kaubanduses võib küll oodata muudatusi. Järsk samm oli USA-le kahjulikust Vaikse ookeani vabakaubandusleppest taganemine. Vabakaubandusleppe kõnelused Euroopa Liiduga lõpetati samuti kohe.
Seega puudutavad halvad uudised ennekõike ettevõtteid väljaspool Ameerika Ühendriike. «America first» («Ameerika ennekõike» – toimetus) on endiselt jõus. Kõik see on peegeldunud ka aktsiahindade jätkuvas tõusus. Dow Jonesi tööstuskeskmine on ületanud 21 000 punkti piiri.
No ja mis meil Euroopas ikka nii väga kiita on? Kriitilisemad hääled kõnelevad kriisi jätkumisest ja lausa kaotatud aastakümnest.
Euroopa majanduse elavdamise ainus plaan näikse seejuures olevat rahatrükkimine. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on tunnistanud, et ootab liikmesriikidelt ikka ka mingisuguseidki meetmeid. Neid aga ei tule. Vohab mittetulundusühingute majandus ning järjest enam raha suunatakse arengumaade abistamiseks.
Ainuüksi Aafrika riikidele on Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, oma panusega eraldanud praeguseks finantsperioodiks 31 miljardit eurot. Sellele lisandub 1,8 miljardit Euroopa Liidu ühisest eelarvest ning 152 miljonit eurot liikmesriikide panusest. Et Euroopat ähvardab massiline põgenike vool Aafrikast, otsustas Euroopa Komisjon eraldada 2017. aastaks veel 200 miljonit eurot Põhja-Aafrika projektide toetamiseks.
Hoolimata Saksamaa suhtelisest edukusest ei ole Euroopa Liidus üldiselt rahatrükiga majandusele loodetud hoogu sisse saadud, sest inimesed on endiselt ettevaatlikud ja tarbimisotsuseid lükatakse edasi. Samuti eelistavad suuremaid investeeringuid edasi lükata tootmisettevõtted. Ebakindluse tõttu jõuab juurdetrükitud raha rohkem kinnisvarasse ja aktsiatesse. Rootsi kinnisvaraturu elavnemist toidab lisaks migratsioonikriis, mille üle on raske rõõmustada.
Raha juurdetrükkimist võib vaadelda varastamisena raha omanike tagant. Euro ei ole kohe kindlasti enam usaldusväärne valuuta säästude hoidmiseks. Kallinenud aktsiad on praegu väga suur peavalu investoritele. Dividenditulud jäävad heal juhul samaks ja seetõttu uute investeeringute tootlus väheneb.
Venemaa majandussanktsioonid euroopalike väärtuste kaitsmiseks pigistavad kõige valusamalt just Balti riike. Samal ajal investeeritakse Venemaal oma põllumajanduse ja toiduainetööstuse ülesehitamisse. Muu hulgas on venelased head kliendid Põhja-Saksamaa tõuloomaoksjonitel, soetades endale maailma parimat piimakarja. Seega sanktsioonide pikalevenimise korral on Eesti tootjatel Vene turule naasta väga keeruline.