PÄEVAKOMMENTAAR Kui sotsid tahtsid, siis Timpson ei tahtnud ja vastupidi

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm aastat tagasi olnud võimuliidu vahetumise järel külalisena volikogu istungil viibinud Madis Timpsonil tuli endalegi üllatusena seal ühtäkki sõna võtta. Nimelt pidi ta tõusma, et taandada oma kandidatuuri pärast seda, kui ta oli endale üllatusena linnapea kandidaadiks esitatud.
Kolm aastat tagasi olnud võimuliidu vahetumise järel külalisena volikogu istungil viibinud Madis Timpsonil tuli endalegi üllatusena seal ühtäkki sõna võtta. Nimelt pidi ta tõusma, et taandada oma kandidatuuri pärast seda, kui ta oli endale üllatusena linnapea kandidaadiks esitatud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaks aastat tagasi valiti Viljandile linnapead. Lõppemas oli linna lähiajaloo suurim võimukriis, Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) olid teineteist leidnud ning nende linnapeakandidaat oli poolteist aastat selles ametis töötanud Ando Kiviberg.

Kõik oli tegelikult otsustatud enne otsustamist, aga opositsiooni surutud sotsiaaldemokraatidel tuli kas või mängu ilu pärast mingi käik teha. Oma ridadest linnapeakandidaadi esitamine oleks olnud täiesti mõttetu tegevus. Sisuliselt oleks see tähendanud hääletut alistumist.

Poliitikas väga kogenud Jaak Allik tegi siis üsna ootamatu käigu ja pakkus linnapeaks reformierakondlast Madis Timpsonit. Sel ajal polnud Timpson veel volikogu liige, sest valimistel kogutud 50 häält ei lubanud teda nende kaheksa sekka, kes otse volikokku oleksid pääsenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles