Juhtkiri. Maks, mitte lõiv

Sakala logo Foto: «Sakala»

Valitsus on pärast aja mahavõtmist automaksu plaaniga edasi liikunud, kuid kriitika selle ümber ei taha vaibuda. Esialgu sai turmtuld kavatsus küsida maksu sõiduki iga omanikuvahetuse puhul ja praeguseks on sellest õnneks loobutud. Nüüd on peaküsimuseks kujunenud, kuidas aitab järgmisest aastast rakenduv maks Eesti autoparki keskkonnasäästlikumaks muuta, kui vanemate ehk saastavamate autode esmasel registreerimisel tehakse suuri soodustusi.

Riigijuhid ei ole selgitust võlgu jäänud. Esiteks on nad rõhutanud, et maks ei tohi moodustada liiga suurt osa auto koguhinnast. Samuti on nad juhtinud tähelepanu sellele, et uue auto eluiga on tunduvalt pikem, aga raha küsib riik selle eest vaid ühe korra.

Tunnistagem, et oma loogika on mõlemal poolel. Ühest küljest: kui lipukirjaks on võetud keskkonnasääst, peaks maksupoliitika olema tõepoolest selline, et tekitab inimestes soovi võimalikult vähe saastav sõiduk hankida. Ent teisalt ei saa mööda vaadata tõigast, et suurel osal eestlastest jagub ka parimal juhul raha üksnes päevinäinud neljarattalise tarvis, ja riik ei tohi neid inimesi maa sisse trampida.