Päästjad vabastasid jalgupidi basseini kinnijäänud lapse

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka koolide ujulad ei pruugi olla ohutud.
Ka koolide ujulad ei pruugi olla ohutud. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Mõni tund enne Karksi-Nuia kooli ujula veest tühjaks laskmist pidid sinna sõitma päästjad, et aidata üheksa-aastast tüdrukut, kelle jalg oli basseini seina ja selle külge kinnitatud toru vahele kinni jäänud.

Lapsel tuli oodata paarkümmend minutit, kuni päästjad kohale jõudsid ja pneumaatiliste õhkpatjade abil toru nii palju painutasid, et laps taas vabadusse pääses. «Lapse elule ohtu ei olnud,» kinnitas Kitzbergi kooli direktor Jaak Israel. «Tegemist oli ujumistreeninguga.»

Samasugused torud on peaaegu igas basseinis, sest need on vajalikud ujumise algõppe korraldamiseks, selliseid õnnetusi on päästjate andmetel juhtunud aga vaid Kitzbergi koolis.

«Täpselt sama situatsioon oli paar aastat tagasi,» ütles Abja päästekomando juht Aimar Sikka. Toona tegutsesid päästjad täpselt samamoodi ning lapse jalg sai vabaks. Sikka meenutas, et siis said pisut kannatada mõned basseini seinas olevad kivid, seekord aga vigastusi tema teada ei tekkinud.

Karksi-Nuia ujula pandi kohe pärast õnnetust kinni. See oli plaanipärane tegevus, sest tänasest on kooli spordikompleks ehitusfirma käes, kes alustab seal sügiseni kestvat remonti.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik selgitas, et väljakutsed, kus mõni ujuja on jäänud basseinis kinni, on väga haruldased. Tema hinnangul tuleks ujula omanikul vaadata, kas on võimalik basseinis midagi niimoodi ümber teha, et jalad sinna kinni ei jääks. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles