"Mitte alistuda – see on tähtsaim, mida õpetasid, Kalju"

Marek Tiits
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalju Komissarovi ärasaatmine Ugalas 19. märtsil 2017.
Kalju Komissarovi ärasaatmine Ugalas 19. märtsil 2017. Foto: Elmo Riig / Sakala

Teatrikorüfee Kalju Komissarovi ärasaatmisel täna Viljandi Ugala teatris pidas esimese hüvastijätukõne tema kauaaegne kolleeg ja sõber Jaak Allik. 

"Mitte alistuda. See on kõige tähtsam sinult õpitud elutarkus. Ka sina ise ei alistunud eluraskustele ega ebameeldivustele," kõneles Allik. 

""Ja sajandist on pikem päev" oli minu arvates sinu tugevaim roll, Kalju. See oli osatäitmine, mis muutis su saatust, sest tõi su Viljandisse. Ja sa jäidki siia."

Raivo Trass lõi oma kõnes kujutluspildi, kus teispoolsuses tervitavad Kalju Komissarovit tema tähtsamad kujundajad ja kaasteelised: Helmi Tohvelmann, Grigori Kromanov, Voldemar Panso... 

"Varsti, pärast puhastumist, saad sa kokku nendega, kellest oled väga hoolinud," rääkis Trass. "Suuril silmil küsivad nad: miks tuleb Kalju nii vara? Ent lausuvad siis: kui juba tuled, siis võta kaasa värske vaim, rõõmus meel ja nõtke keha. Ja pea meeles: ei mingeid vihapurskeid. Meil siin ei ole kasutusel Volli hüüatust "Ei usu!", mida sinagi kasutasid. Meie siin usume kõike. Arvatagu seal- või siinpool mida tahes."

"Ärme unustame kedagi. Ärme kedagi unustame," lõpetas Raivo Trass oma hüvastijätu. 

"Sinu õpilased valgustavad sulle nüüd teed," lisas Kalju Komissarovi ametijärglane kultuuriakadeemias Garmen Tabor. 

Teiste seas kõnelesid ka kultuuriminister Indrek Saar, riigikogu liige ja Kalju Komissarovi kolleeg Ain Lutsepp ning Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen. Seejärel kogunesid biitlite laulu "All You Need Is Love" saatel lavale kõik, kes on pidanud Kalju Komissarovit oma õpetajaks, kolleegiks, sõbraks. 

Kalju Komissarovi lapsed, poeg Johannes ja tütar Liisa-Maria meenutasid oma kõnedes isa kui teenäitajat. Tütar luges katkendi Boriss Pasternaki romaanist "Doktor Živago".

"Millena te end mäletate? Millist osa endast olete endale teadvustanud? Oma neere, maksa, veresooni? Ei. Mida iganes te ka ei püüaks meenutada, alati tabate end välistes ilmingutes. Teotsemises, oma käte tegevuses, keset perekonda ja teisi inimesi. Pange nüüd hästi tähele: inimene teistes inimestes ongi inimese hing," tsiteeris Liisa-Maria Komissarov stseeni, kus doktor Živago vastab raske haiguse käes vaevleva Anna Ivanovna murele, mis saab tema kehast, hingest ja teadvusest pärast surma edasi. 

"See siin ei ole Komissarov," ütles Liisa-Maria Komissarov seejärel sargale näidates. "Tõeline Komissarov elab väiksemate ja suuremate killukestena edasi kõigis neis," lausus ta ja viipas kümnetele lavale kogunenud inimestele. 

Rakvere teatri kunstilise juhi Üllar Saaremäe gongilöögi kume kaja jäi saatma musta autot, milles Kalju Komissarovi põrm Ugala eest lahkus.

Copy
Tagasi üles