Repliik. Ebaviljandilik tunne

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl-Eduard Salumäe
Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig / Sakala

Pean tunnistama, et tunne oli ebaviljandilik. Tartu tuli meelde. Küllap seepärast, et Tartus olen ma kõige rohkem käinud. Kinos muidugi.

Tuleb tõdeda, et Forum Cinemase inimesed ei ajanud kägu, kui ütlesid äsja avatud kino kõigiti nüüdisaegse olevat. Viljandis pole midagi sellist varem olnud. Seepärast oligi võõras tunne.

Ainult et hetkel, kui end selliselt mõttelt tabasin, ei olnud ma enam kinosaalis. Istusin ja jagasin kaaslastega filmielamust hoopis Täiskuu kohvikus, mis on kino juurde tehtud. Seegi annab väljanägemise, teeninduse, toidu ja – mis seal salata – ka hinna poolest veidi suurema linna mõõdu välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles