Mees, kes metsast välja ei pääsegi

Varem meeldis Veljo Kasele pukis passida ja loomi oodates mõtteid mõlgutada. Foto: Marko Saarm

Metsandusharidusega Veljo Kask saab palka riigimetsa majandamise keskuselt. Tema ülesanne on tegeleda raiete planeerimisega ning suur osa päevatööst möödub valge maasturiga võpsikus ragistades. Kõrvalistmel on Kasel alati kaasas raudne sõber – peene optikaga vintpüss. Ta on nimelt kirglik jahimees.

Ka Sakalaga kohtub Veljo Kask keset paksu padrikut. Esimese asjana tarib ta autokabiinist välja uhkete nikerdustega ja ainsagi kriimuta püssi, silitab selle kaba ning naeratab äraseletatud näoga. Odav ei paista jahimehehobi olevat.

«Relv on Blaseri tehase toodang ja optika Zeiss V8. Kes teab, see teab. Aga enda jaoks ju ostad. Lapsed on suured ja oma elu peal, saab juba üht-teist endalegi lubada,» räägib kirglik kütt muheldes ning peab siis pika loengu jalgadest, rõngastest, valgustäppidest, torudest, kaliibritest ja kuulitüüpidest.