Vaba mõte. Unarinimesed sünnivad unarmõtteist

Marek Tiits
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marek Tiits
Marek Tiits Foto: Marko Saarm

Jalaga ümber löödud ämbrist välja voolanud vett sinna tagasi toppida ei ole lihtne ülesanne. Kui ka üht-teist õnnestub põrandakaltsu väänates pangepõhja tagasi nõristada, satub paratamatult sisse palju sodi, rääkimata sellest, et juua säärane vesi enam ei sünni. Viska aga peldikusse ja unusta ära. Ja võta kaevust uus, värske vesi.

Piisab aga ühest põuasuvest, et kaev kuivaks jääks, selle veesooned suikuksid ja sureksid. Kaevu ei tohi unarusse jätta.

Oleme jõudnud olemusfaasi, kus mitte miski ei loe. Ja eriti ei loe see, mis oli. Olnu ei loe, olev on vale. Tulev aga on selline, nagu meile meeldib ette kujutada. Olnus on ju liiga palju ebameeldivat, eks ole. Milleks siis sellega tegelda?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles