Maamehe armastus lõhnab sama tugevalt kui linnavurle oma

Aleksander Sutt ootab Mustla lillepoes oma roosisülemit. Punaste rooside saamise õigus on reserveeritud ainult kõige kallimale, ütleb Sutt ise. Foto: Marek Tiits / Sakala

8. märtsi hommikuti on Viljandis tavapärane, et igal tänaval võib silmata vähemalt üht tõtakat meest, kel lilletuutu või õiekobar näpus. Naised, emad ja kallimad ootavad ju õnnitlemist ja lillepoodides on pikad sabad. Aga mida teevad sel päeval maamehed, kui koduaias on lumikellukesed veel tärkamata?

Mustla alevi südames avatud Konsumis on juba mitu aastat toimetanud lillepood. Seal sai selgeks, et maamehed peavad naistepäeva täpselt sama tähtsaks pidupäevaks kui nende suguvennad linnas. Sagin Mustla lillekaupluses ei lakanud 8. märtsi ennelõunal hetkekski, kolm müüjaprouat olid nii ametis, et polnud aega istuda ega astuda. Kliente vooris uksest sisse minutis tükki kolm ning poe peremees tassis ette üha uusi lillekaste. 

«Üks selline laar on juba läinud,» osutas osaühingu Floreas Viljandi juhataja Margus London käega tulpe ja roose triiki täis lilleämbrite plejaadile. «Ja tundub, et tuleb kolmaski tuua.»