Eelmisel aastal sagenesid enim kelmused vara- ja reisikindlustuses. Kindlustusandjad avastasid möödunud aastal 451 kindlustuskelmuse juhtumit.
Kindlustuskelmuste arv on kasvanud rohkem kui 30 protsenti
Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste arv suurenenud peamiselt alla kolme tuhande euro jäävate vara- ja reisikindlustuse kahjunõuetega seonduvalt.
«Varasemate perioodidega võrreldes on hulganisti lisandunud olmeelektroonikaga seotud kelmusi. Tõusvas trendis on ka pagasi ja reisi katkemisega seotud petmiskatsed. Sellise teo sooritajad võiksid teada, et nad riskivad kriminaalkaristusega,» räägib Piirsalu.
Suurima osa ehk üle kolmandiku kõigist juhtumitest moodustavad endiselt sõidukitega seotud kindlustuskelmused. Kõige sagedamini üritab kelmuse korraldaja kahjuavalduses jätta kindlustusandjale mulje juhtumist, mida tegelikult ei ole kunagi toimunud.
Kelmusena tuvastatud suurim kahjunõue ulatus eelmisel aastal 600 000 euro ligi.
Eesti kindlustusturul hüvitatakse igal aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas üle 220 miljoni euro. Ehkki kasvavas trendis, ei ole kelmuste arv hüvitatud kahjunõuete arvuga võrreldes märkimisväärne.
Eesti kindlustusseltside liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. Liit esindab oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKSL-i liikmed.