Surmamängu eksperiment lõppes järsult

Lapsevanemad peaksid internetis lapsi varitsevatele ohtudele pöörama suurt tähelepanu, et ennetada traagilisi tagajärgi. Uudishimust alustatud mäng võib lõppeda surmaga. Foto: freepik.com

Venemaalt alguse saanud ohtlik internetimäng «Sinivaal» on seal juba mitu teismelist enesetapuni viinud. On teada, et asjaga on kokku puutunud ka Eesti lapsed. 

«Sinivaala» kõrval on teisigi samasuguseid ohtlikke mänge, mille sisu on sama. Laps liitub internetigrupiga, mida juhib anonüümne adminstraator. Too hakkab lapsele igaks päevaks ülesandeid jagama. Algavad need lihtsamate proovilepanekutega, näiteks tuleb sõrme torgata, nii et veri välja tuleks. Peagi liigutakse räigemate korraldusteni: lastel kästakse end vigastada ja lõikuda.

Anonüümne käsk: tapa end!

Tuntuima sellise mängu nimi ongi tulnud ülesandest, mille kohaselt peab laps žiletiga lõikama oma kehale vaala kujutise.

Kõigi ülesannetega kaasneb nõudmine tehtut kas foto või videolõiguga tõestada. Viimaseks ülesandeks antakse lapsele käsk end tappa. Keeldumise korral laseb administraator käiku varem lapse kohta kogutud eraelulise info ning asub seda relvana kasutades teda ähvardama: lubatakse tappa tema pere, lemmikloomad või ta ise.

Venemaal seostatakse sääraste internetigruppide tegevusega tõendatult juba viit enesetappu, kuid kardetavasti võib neid olla rohkem.

Surmamäng on jõudnud Eestissegi

Üks selline juhtum on jõudnud kohtusse ja lapsi enesetapule õhutanud Filipp Budeikin kohtu alla antud. Tema tegevust seostatakse 15 noore enesetapuga, viis last õnnestus Budeikini surmavate mõttemängude küüsist viimasel hetkel päästa.

Neljapäeva hommikul kõlas Vikerraadio eetris Taavi Libe intervjuu ühe Tallinna kooli kaheksanda klassi õpilasega. Vene perekonnast pärit, eesti koolis õppiv tüdruk oli uudishimust ajendatuna ühes sellises mängus osalenud, kuid loobus, sest hakkas kartma.

Tema sõbranna aga allus eneselõikumist nõudvatele korraldustele. Raadios kõlanud tüdruku jutt kinnitas: õõvastava surmamänguga on kokku puutunud ka Eesti noored. 

Elerin Tetsmann Foto: Marko Saarm

Viljandi politsei ennetus- ja menetlustalituse noorsoopolitseinik komissar Elerin Tetsmann (pildil) jälgib asjade arengut tähelepanelikult. Mõne päeva eest saatis ta laiali ringkirja, milles kirjeldas mängu olemust ja palus Viljandi koolide õpetajatel lastele sellega kaasnevaid ohte teadvustada. 

Kui kellelgi on infot säärase mänguga seotud lapse kohta, tuleks sellest kohe teada anda tema vanematele ja noorsoopolitseile. Samuti tuleb kindlasti reageerida, kui lapse kehal on märke, mis viitavad enesevigastamisele. 

Ajakirjaniku eksperiment lõppes järsult

Sakala toimetuses neljapäeval tehtud katse näitas, et venekeelses sotsiaalmeediaplatvormis Vkontakte oli märksõnaga «синий кит» («sinivaal») võimalik vähese vaevaga leida kümneid gruppe, nii kinnisi kui avalikke.

Eksperiment näitas aga ka seda, et portaali haldajad on suitsiidigruppide probleemiga väga jõuliselt tegelema asunud. 

Ühe «Sinivaala» grupiga liitunud ajakirjanik, kes esines 16-aastase venekeelse Tallinna koolipoisina, sai vaid napi tunni jooksul kontakti kahe end kuraatoriks nimetava inimesega, kes küsisid esmalt grupiga liitumise põhjust ja eesmärki ning seejärel esitasid küsimusi vanuse, perekonna ja kooli kohta. Viimaseks sõnumiks jäi hilisõhtul saabunud korraldus: «Oota esimest ülesannet.» 

Hommikuks aga seisis eelmisel õhtul grupi avalehel nähtud depressiivse sõnumiga muusikavideo asemel lakooniline teade: «Grupp on suletud suitsiidiõhutamise kahtluse tõttu.» 

Uus otsing näitas, et portaali haldajad olid blokeerinud peaaegu kõik eelmisel päeval nähtaval olnud «Sinivaala» grupid. Nende asemele olid aga tekkinud juba uued, kuigi neid oli mitu korda vähem kui eelmisel päeval. 

Seda, et teema Vene avalikkusele sügavalt korda läheb, näitab see, kui suur hulk on portaalis tekkinud nii-öelda kontragruppe, mille nimes on sõnad «sinivaala vastu» ja kus paljud noored omaealistele manitsussõnu jagavad ja gruppide loojaid avalikkuse ette toovad.

MÄRKA LAST

Kui kellelgi on infot säärase mänguga seotud lapse kohta, tuleb sellest kohe teada anda tema vanematele ja noorsoopolitseile. Samuti tuleb reageerida, kui lapse kehal on märke, mis viitavad enesevigastamisele.

Allikas: Sakala