Viljandi liikumispuudega inimeste meelest võiks linn invatransporti senisest märksa rohkem toetada, võttes eeskujuks Tallinna ja teised Eesti linnad.
Ratastoolirahvas soovib odavamat liikumisvõimalust
16. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas invatransporditeenust kureeriva ametniku Malle Ojamaa sõnutsi on kuus igale ratastoolikasutajale isiklikeks sõitudeks ette nähtud 143.20 eurot, mille eest saab edasi-tagasi sõita keskmiselt kaheksa korda. Omaosalusena tuleb maksta 60 senti sõidualustustasu ja 10 senti kilomeetri eest. Teenust osutab firma, kel on tõstukiga bussid. Lisaks on eraldi süsteem ratastooliga tööl käijatele.
Tallinna pikaajaline kogemus
Pealinn on sellist süsteemi kasutanud juba 15 aastat. Mõne aasta eest püüdis Viljandi ratastooliklubi eestvedaja Mati Rohtlaan seda juurutada ka Viljandis ning soovitas teenuse pakkuja leidmiseks korraldada allhanke või vähempakkumise. Paraku jooksid läbirääkimised linna esindajatega ummikusse ja majanduslanguse saabudes jäi kulukas ettevõtmine katki.
Tarvastu valla Unametsa küla elanik Priit Ritson nentis, et süsteemi puudumine Viljandile au ei tee. Ta tõi näiteks, et isegi Tarvastu vallas kompenseeritakse puuetega inimestele osa sõidurahast. Priit Ritson viib puudega inimesi haiglasse, linnavalitsusse, poodi, apteeki ning mujalegi, kuhu vaja. Kaks korda nädalas sõidutab ta valla puudega lapsi: esmaspäeviti Viljandi lasteabikeskusesse ja reedeti koju tagasi.
Sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt möönis, et Tallinna teenusega Viljandi oma võrrelda ei saa, kuid tema jutu järgi kulub eelarvest sellele siiski märkimisväärne summa.
Sotsiaalkomisjon jagab toetust
«Kui on tehtud avaldus ja transporti palutud, oleme kõik nõudmised rahuldanud,» sõnas Helmen Kütt. «Viljandis ei jää keegi sõidutamata, olgu siis liikumis- või nägemispuude või muu haiguse või erivajaduse tõttu transporditeenust vajav inimene.»
Sotsiaalameti juhataja rääkis, et igal esmaspäeval sõidutab linn kuulmispuudega lapsed Tartusse kooli ja lasteaeda ning toob reedel koju tagasi. Samuti viiakse liikumispuudega inimesi Haapsalu rehabilitatsioonikeskusesse ravile ja lapsi Haapsalu sanatoorsesse internaatkooli. Nendele, kes õpivad Tallinnas Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses, kompenseeritakse avalduse esitamise korral kütusekulu, et nad saaksid kodus käia. Lisaks on ratastooliklubile antud invatranspordiks tegevustoetust.
Inkerist saab invabussi
Helmen Kütt selgitas, et abivajajate vedamiseks kasutatakse mitmesuguseid võimalusi. Esmajärjekorras pöördutakse sel puhul Viljandile kuuluva munitsipaalasutuse Inkeri poole. Sellel on kaldteega buss ning peale autojuhi on sealt võimalik saada kaht abistajat juhuks, kui on vaja liikumispuudega inimesi treppidest üles viia.
Helmen Kütt lausus, et kui tarvis, ostetakse tõstukitega invabussi teenust ka sihtasutuse Hoolekandeteenused Karula kodust ning Mati Rohtlaanelt ja Priit Ritsonilt. Paraku ei saa ratastoolis mehed ise kedagi abistada. Et Mati Rohtlaan õpib praegu Tallinnas, ei ole tal igal hetkel võimalik soovijaid sõidutada.
Viljandimaa puuetega inimeste koja kasutuses on invabuss, millega saavad sõita nii koja organisatsioonide liikmed kui kõik teised abivajajad.
Kõneldes kunagiste kõneluste umbejooksmisest, ütles Helmen Kütt, et vaidluste teema oli see, milliseid puudeliike kompenseerida.
«Linna seisukoht oli, et üht puudeliiki ei või teisele eelistada,» selgitas ta. «Meie meelest on tähtis maksta kompensatsiooni ka näiteks vähihaigetele, kes peavad käima korduvalt kiiritusravi saamas. Nad ei vaja invatransporti, ent oma autoga ei saa nad sinna sõita, sest tervislik seisund seda ei võimalda.»
Helmen Kütt lausus, et kui linna majandusseis paraneb, võiks invatranspordi pakkuja leidmiseks ikkagi hanke korraldada. Et tema ja Kalle Jents suunduvad riigikokku, oleks see juba järgmise sotsiaalameti juhataja ja linnapea otsus. Raha tuleks leida kas tänavustest lisaeelarvetest või järgmise aasta eelarvest. Kütt tunnistas, et suuremate linnadega võrreldava süsteemi loomiseks peaks üsna palju raha juurde hankima.
Asja kulukust tõendab fakt, et Tallinna eelarves on Malle Ojamaa sõnutsi tänavu puuetega inimeste transporditeenuse toetamiseks ette nähtud 837 243 eurot.
Praegu on Viljandis raske ja sügava puudega inimesi üle 800, lisaks ligi 200 lapsinvaliidi.
ARVAMUS
Priit Ritson,
invabussi omanik
Teistes linnades toimib invatranspordi süsteem suurepäraselt, näiteks Tallinnas, Tartus ja Jõgeval. Mati Rohtlaanega oleme seda asja ka Viljandis ajanud, aga siin ei taha see millegipärast vedu võtta.
Kardetakse vist, et tahame oma invabussidega teenust pakkudes rikkaks saada. Aga hankel saaksid osaleda ju kõik soovijad ja võidaks parim pakkuja. Pealegi, mida halba oleks selles, kui ratastoolis inimesed tööd leiaksid?