Karistusseadustiku matemaatika määrab üldkasuliku töö tegijale ülikõrge tunnihinna

Hans Väre
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui trahv tasumata jätta ning vahetada kohtus üldkasuliku töö vastu, tuleb enamikul inimestest karistuse kandmiseks vaeva näha mitu korda vähem kui trahvisumma jaoks raha teenides.
Kui trahv tasumata jätta ning vahetada kohtus üldkasuliku töö vastu, tuleb enamikul inimestest karistuse kandmiseks vaeva näha mitu korda vähem kui trahvisumma jaoks raha teenides. Foto: Elmo Riig / Sakala

Veebruari alguses tegi Tartu maakohus Viljandi kohtumajas määruse, millega asendati 22-aastasele Meelisele loata juhtimise eest mõistetud ja tasumata jäänud trahv arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. See on üsna rutiinne määrus, mille juures pakub aga huvi see, kui kalliks hindab karistusseadustikus sätestatud arvutuskäik seaduserikkuja töötunni.

Nimelt ütleb karistusseadustiku paragrahvi 72 lõige 1, et kui süüdlane ei tasu talle määratud  rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

Karistusseadustiku paragrahvi 69 lõike 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab seejuures üks tund üldkasulikku tööd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles