Päevakommentaar. Kleidid kadusid koos kutsututega

Presidendi vastuvõtt Estonias Foto: Sander Ilvest

Sel aastal tuli presidendi vastuvõtt teisiti. Me ei kuulnud ühte meest, keda oleme harjunud sel päeval kuulma. Ei, ma ei pea silmas Toomas Hendrik Ilvest. Ma mõtlen heeroldit, kes valjul häälel külaliste nimesid teadustab.

22. veebruaril ilmunud uudises, kus Eesti Rahvusringhääling muudatusest esmakordselt teada andis, selgitas vabariigi aastapäeva televisiooniülekande produtsent Margus Saar, et otsuse taga on presidendi kantselei soov vähendada kutsutud külaliste ooteaega ja liigset tseremoniaalsust ning teha liikumist mugavamaks. «Heerold on küll kohapeal olemas, kuid pigem korraldava funktsiooniga ning teda eetris ei kuule.»

Ehkki pikk kätlemistseremoonia on kurnav isegi järjekorras seisjatele, presidendist rääkimata, tundus eile õhtul otseülekannet vaadates, et muudatus on disainitud ka mainemuret lahendama. Juba aastaid on kurdetud, et külaliste riietusele (loe: naiste kleitidele) langev liigne tähelepanu annab vastvõtule kollasevõitu tooni ning seltskonnameedias tehtav terav kleidikriitika tundub nii mõnegi peolise jaoks sedavõrd ülekohtune, et võtab igasuguse rõõmu vastuvõtul käimisest või vabariigi aastapäeva tähistamisest üldse ära.

Juba aastaid on kurdetud, et külaliste riietusele (loe: naiste kleitidele) langev liigne tähelepanu annab vastvõtule kollasevõitu tooni.

Eesti presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtt ei peaks kindlasti olema sündmus, mille järel valitakse välja 10 kõige jubedamat kleiti (mis samas ei tähenda ka, et sinna võiks minna kohatult vabalt või üliekstravagantselt). Paljudel kutsututel ei ole võimalik kasutada kuulsate moekunstnike teenust, et siis nende loominguga uhkeldada, ega professionaalseid stiliste, kes asjatundlikku nõu annavad. Neil pole tihti ka kogemusi. See võib olla esimene ja viimane kord, kui nad säärasele üritusele satuvad. Vabariigi aastapäeval osalejaid ei tohiks kohelda meedias sama moodi, nagu tehakse punase vaiba ürituste järel Hollywoodi staaridega, kellel on olemas kõik võimalused, et sobivalt rõivastuda, kuid kes alati ikkagi seda kõige maitsekamalt ei tee. Hollywoodis on nii üritused kui kajastus (ja tihti ka maitsevääratused ise) osa meelelahutusärist. Oma vabariigi aastapäeva vastuvõttu me samas meelelahutusäriks muuta ju ei taha.

Niisiis võis idee esmalt päris jumekas tunduda, kui otsustati kätlemistseremooniale kiirust juurde anda. Ka Eesti Televisiooni kaamerad olid paigutatud nii, et külalisi näidati kas üsna kaugelt või siis juba suures plaanis, nii et kleitidest head ülevaadet saada oli keeruline. Ent kahjuks läksid koos kleitidega kaduma ka inimesed. Tempo oli nii kiire, et mitu paari lipsas televaatajate silme eest läbi, ilma et telediktorid oleks suutnud nende nimesidki öelda, rääkimata sellest, et vaatajale jäänuks aega mõista, kes need täpselt olid, nende nimed ja näo vähekenegi meelde jätta.

Ärgem unustagem, mille jaoks president 24. veebruaril külalisi vastuvõtule kutsub. See on tunnustus, paljude jaoks suuremgi kui teenetemärk. Osa sealsetest inimestest on Estoniasse palutud oma ametikoha pärast, enamik aga selleks, et nende tööd ja teeneid esile tõsta. Seda ei saa teha salaja, lastes külalisel kiiresti kaamera eest läbi joosta.

Kleidid, muide, ei kadunud tegelikult kusagile. Eesti Televisiooni saatejuht tõi mõnede moekunstnike loomingu lausa nimeliselt välja ning seltskonnafotodelt võisid soovijad need juba eile õhtul üksipulgi läbi vaadata.