Libedaga libedalt

Aivar Kaljusaar Foto: Marko Saarm

TALVE SELGROOG on murtud, aga libedus pole ununenud. Suure tõenäosusega pole libedusoht veel ka möödas, sest kevad on alati olnud salakaval: päeval sulatab ja sajab ning öösel külmetab.

Ikka on tulnud ajalehest lugeda, et libeduse tõttu nii mõnigi kukkus ja vajas haiglaravi. Võrreldes eelmise talvega on libeduse ja lume tõrjumises olnud küll edasiminek, kuid täieks rahuloluks põhjust ei ole.

ET MUL TULEB linnas juba hommikul vara liigelda, võin omast kogemusest öelda: enne kella kuut pole ühtegi libedust tõrjuvat autot näha. Inimesed, kes lähevad sel ajal tööle, peavad kuidagi hakkama saama.

Minu meelest tuleks neil masinatel alustada varem, nii et kella kuueks oleks libedus tõrjutud vähemalt nendelt teedelt ja tänavatelt, kus liiguvad ühissõidukid. Lisaks ka bussitaskutest, sest pärast lume kinnisõitmist (see võtab aega paar tundi) muutuvad need väga libedaks.

Mulle jääb mööduvast talvest meelde üks seitsmepäevane periood, mis algas suure libedusega ja lõppes umbes kümnesentimeetrise lumega. Tol libeduse päeval sai niinimetatud Korneri ristmik karedaks alles enne kella kaheksat. See on väga hilja.

Ajalõik, mida meenutan, lõppes laupäevase lumesajuga. Seda ei sadanud ööga palju – nagu eespool öeldud, umbes kümme sentimeetrit. Aga jõudnud kella üheksaks linna, nägin kõikjal teiste liiklejate vahel traktoreid, mis alles tegid puhastustööd. Ei ole palju öelda, et traktorid ja muud sõidukid segasid üksteist.

Niisiis tuleb tõdeda: paraku jäädi ka tol korral hiljaks. Selleks kellaajaks peaks linn ikka juba puhas olema.

PÕIKAN KORRAKS minevikku. Ma ei oska küll täpselt nimetada aastaid, aga olid ajad, mil lund ja libedust tõrjuti kohe, kui see oli tekkinud. Ma ei ütle, et libedusega peaks tegelema nii, nagu on sel talvel tehtud kõnniteedel, ehk ennetavalt. Autod kannaksid sellisel juhul soola ratastega laiali ja kasu poleks midagi. Lihtsalt reageerima peaks kiiremini.

Vanasti tehti selle nimel ka öösiti tööd. Varahommikuks oli enamik töid tehtud ning peamistel teedel ja tänavatel libedust ja lund polnud.

MA EI SOOVI siiski üksnes kiruda. Mind on pannud siiralt imestama linna loodud firma Viljandi Linnahooldus tegevus. Mehed, kes seal töötavad, on justkui teiselt planeedilt ja mitte halvas mõttes. Olgu püha või pühapäev, nemad on väljas koristamas.

Kui Eesti Keskkonnateenused koristab bussipeatustest prahti viis korda nädalas (esmaspäevast reedeni), siis Linnahooldus hoolitseb oma hallatavate pindade eest iga päev. Nii talvel kui suvel näeb selle firma mehi tegemas töid, mida varem pole võib-olla aastaid tehtud. Ikka selle nimel, et linn nii elanikele kui külalistele parem ja ilusam välja näeks. Müts maha Linnahoolduse meeste ees!

Sellest johtuvalt teen linnajuhtidele järgmise ettepaneku. Tuleks maha istuda ja mõelda, kas anda tulevikus ka tänavate hooldus üle Viljandi Linnahooldusele. Võib-olla ei saa üle anda kohe kõiki teid (tehnika muretsemine nõuaks suurt summat). Kui palju korraga, on juba otsustajate asi.

Ma tean, et sellest on juttu olnud ja siis on oldud selle mõtte vastu. Ent ajad muutuvad ja ka mõttemaailm muutub. Ehk tasuks seda uuesti kaaluda?

Ma olen enam kui kindel, et Linnahooldus suudaks hooldada tänavaid Viljandile vääriliselt. Mulle tundub, et selle asutuse latt on kõrgemal kui teistel. Vaevalt ta seda ka uute kohustuste ees alla laseks. Kõike tuleb vaid järk-järgult arendada.