Linnakeskkonnas kinnisvara haldavatel inimestel on käes aeg ennetada majakatustel ja hoonete juures pesitseda kavatsevate linnalindudega kaasnevaid konflikte. Probleeme saavad ennetada või tunduvalt vähendada kõik hoonete valdajad ja nende heakorra eest vastutajad.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnul elab linnas inimese kõrval vabalt hulk looduslikke liike, kellele see on loomulik elukeskkond, ning väär on eeldada, et linnas elamiseks on kohanenud vaid inimene. «Linnud elavad nüüd ja ka edaspidi meie kõrval, mistõttu peame teadma, kuidas vajaduse korral suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada,» sõnas Talvi.
Linde meelitab linnakeskkonda kolm põhjust: head toitumisvõimalused, vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud. Kui inimese vahetusse naabrusse asuvad pesitsema näiteks varesed, kajakad, varblased, hakid, kodutuvid ja piiritajad, tekivad inimeste ja lindude vahel sageli konfliktid.
Seetõttu tuletab keskkonnaamet majaomanikele meelde, et enne pesitsusperioodi on viimane hetk ennetada linnalindudega kaasnevaid muresid.
Katustel, pööningutel, tehisõõnsustes, räästaalustes, rõdudel ja mujal ebasoovitavates kohtades pesitsemise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse lindude juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, pesitsemise ajal, on lindude häirimine seaduse kohaselt keelatud. Esimesena hakkavad märtsis pesitsema künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.
Ka hoonete ulatuslikumaid ehitus- ja remonditöid kavandades peaks varakult arvestama probleemidega, mis hiljem võivad kaasneda. Samuti tuleb korrastada prügimajandus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi, ning vältida lindude lisasöötmist.