22. veebruaril kell 12 esitleb Viljandi muuseum püsinäitusel väljapandud kindral Gustav Jonsoni esindusmõõk Eesti Vabariigi esimesest iseseisvusperioodist.
Muuseum näitab kindrali esindusmõõka
20. veebruar 2017, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Jonson sündis 7. jaanuaril 1880 Viljandimaal Pärsti vallas. Ta arreteeriti 1941. aastal ning mõrvati 1942 Saratovis.
«Gustav Jonsoni sugulastel õnnestus mõõk alal hoida ning ühes üliõpilaskorporatsiooniga Vironia otsustati, et mõõga säilitamiseks sobib hästi Viljandi muuseum,» rääkis muuseumi direktor Jaak Pihlak. «Pärast konserveerimist on mõõk muuseumi püsinäitusel väljas koos täiendava teabega.»
Vabadussõja ajal oli Jonson Eesti ratsaväe organiseerija ja Ratsapolgu ülem. Aastatel 1920–1939 teenis ta juhtivatel kohtadel Eesti kaitseväes, muu hulgas oli Ratsarügemendi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja 3. diviisi ülem ning kindralstaabi ülema abi. Pikka aega oli ta riigivanema ja presidendi käsunduskindral. Jonson teenis välja kindralmajori auastme ja oli paljude teenetemärkide kavaler. 1939. aastal lahkus ta teenistusest. Juunis 1940 kutsuti ta uuesti väeteenistusse ja määrati sõjavägede juhatajaks, hiljem sai 22. territoriaallaskurkorpuse ülemaks ja punaarmee kindralleitnandiks. Nõukogude võim arreteeris ta 1941 Moskvas. Jonson lasti maha 15. mail 1942 Saratovi vanglas.