Võrdsem stardipakk meie lastele

Heljo Pikhof
, Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heljo Pikhof
Heljo Pikhof Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

KAUBANDUSKESKUSTES aega surnuks löövad lapsed ja maakohtade bussipeatustesse kogunenud igavlevad noorukid on üsna tavapärased vaatepildid. Rääkimata nendest lastest, kes valdava osa oma vabast ajast veedavad arvutis või nutitelefonis. Jah, noortel on vaja eakaaslastega suhelda ja ka arvutiga sinasõprust pidada, kuid seda kõike mõistlikul määral.

Kui noore inimese ellu mahuvad vaid kool, kodu ja internet, siis tekib tühik, mida kiputakse täitma lollustega, pahatihti ka alkoholi ja narkootikumidega. Samuti jäävad niiviisi arendamata laste võimed ja loomulikud anded.

Noorteseire andmeil ei ole kümme protsenti Eesti koolilastest käinud viimase kolme aasta jooksul üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et peaaegu 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud. Enamasti on selle põhjuseks vanemate kõhnavõitu rahakott. Meie saadikurühma maakonnavisiitidel olen korduvalt kuulnud kurbi lugusid sellest, kuidas andekaid lapsi on kas muusikakoolist, tantsuringist või suusatrennist ära võetud, sest osalustasu maksmine käib üksikemale või suure pere vanematele üle jõu. Vahel möödub lapsepõlv ilma toreda harrastuseta transpordiprobleemide pärast või siis seetõttu, et lapse kodukandis pole selleks võimalusi. Pahatihti toob kõrvalejäetus kaasa eakaaslastega võrreldes kitsama silmaringi ja kesisemad oskused ning kokkuvõttes ka kehvema hakkamasaamise iseseisvas elus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles