Riik ei osta edaspidi automaatselt kõiki looduskaitsealuseid maid

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mets. Pilt on illustreeriv.
Mets. Pilt on illustreeriv. Foto: Marko Saarm / Sakala

Valitsus kiitis heaks muudatuse, millega kaotatakse looduskaitsealuste maade riigile omandamise määrusest erisus. Edaspidi lähtutakse ka linnades, alevikes ja parkides asuvate kinnisasjade puhul kaitsekorrast tulenevate piirangute ulatusest ja olulisusest.

Kehtiva korra kohaselt ei teki riigil maaomaniku avalduse esitamise korral linnades, alevikes ja parkides looduskaitsealustel maadel asuvate kinnisasjade omandamise kohustus mitte konkreetsetest piirangutest, vaid asukohast tulenevalt. Muudatus ei puuduta juba omandamise järjekorras olevaid kinnisasju. Nendega jätkatakse seni kehtinud korra alusel.

Marko Pomerants / Elmo Riig
Marko Pomerants / Elmo Riig Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on muudatusel suur mõju looduskaitsealuste maade riigile omandamise järjekorra lühenemisele, sest piiratud eelarvevahendite valguses on just linnades ja parkides asuvate kinnisasjade ostmine tihti keskmisest kulukam ning looduskaitse vahenditest tuleb välja osta ka need kinnisasjad, mille sihtotstarbeline kasutamine looduskaitseliste piirangute tõttu takistatud ei ole.

Teise olulise muudatusena leevendatakse olukorda nendel metsaomanikel, kelle metsatagavara on pärast kinnisasja omandamise algatamist looduslike tegurite, nagu tormi, üleujutuse või tulekahju tõttu tunduvalt vähenenud. Selliste asjaolude ilmnemise korral lähtutakse edaspidi metsa väärtuse määramisel kinnisasja algatamise otsuse ajal kehtinud või pärast algatamise otsust tehtud metsa inventeerimise andmetest. Lisaks muudetakse raiekulu arvutamise valemit ja viiakse see kooskõlla kasutatavate raieteenuste hindadega.

Keskkonnaministri sõnul on see järjekordne muudatus, mille eesmärk on kiirendada looduskaitsest tulenevate piirangute maaomanikele hüvitamist ning tagada maaomanike võrdne kohtlemine.

Esimese sammuna tõstetakse sel aastal riigieelarves maade omandamiseks ette nähtud summa kolmele miljonile eurole, järgmisest aastat on see summa neli miljonit eurot.

Tänavusest aastast on erametsa toetust võimalik taotleda neilgi metsaomanikel, kelle rangelt kaitstav mets asub väljaspool Natura ala. Riigikogu menetluses on ka muudatus, mille kohaselt on kunagi riigilt järelmaksuga maa ostnutel, kes taotlevad looduskaitseliste piirangute tõttu maa riigile võõrandamist, võimalik graafikujärgsed maksed peatada. Edaspidi tagab riik, et maa omandamine käik ainult konkreetsetest kaitsepiirangutest lähtuvalt.

Maade riigile omandamise järjekorras oli veebruari alguses 183 avaldust, millest linnades, alevikes ja parkides asub 28 kinnisasja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles