Keskkonnarikkumised näitavad kahanemistrendi

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Valdo Ots

Keskkonnainspektsiooni 2016. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnaalaste õigusrikkumiste arv on endiselt langustrendis. Kümne viimase aastaga on aastane rikkumiste hulk vähenenud umbes poole võrra, jõudes eelmisel aastal 2000 piirimaile.

«Maksumaksja panustab keskkonnainspektsiooni töös hoidmisesse aastas 6,1 miljonit eurot, saades selle eest keskkonnaalaste rikkumiste ennetamist ja avastamist, aga ka rikkujate karistamist. Tegevust jätkub maale ja vee peale, aga ka kohtusaalidesse. Igavust pole endiselt põhjust tunda, kuigi õigusrikkumiste arv on kahanenud,» ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.

Tema sõnul on rikkumiste vähenemist näha kõigis kolmes valdkonnas, see tähendab keskkonnakaitses, looduskaitses ja kalakaitses, mõnevõrra enam kahes viimati nimetatus. Samas teevad kalapüügil endiselt muret salavõrgud, mis mitmekordistavad püügirikkumiste arvu. Ühtekokku avastas keskkonnainspektsioon mullu 2147 keskkonnaalast õigusrikkumist.

Peadirektori sõnul on rikkumiste arv muu hulgas seotud personali vähenemisest tingitud valikute ja töökorraldusega. «Püüame oma järelevalve ja kohalolekuga rikkumisi ennetada ning tegeleme tõsisemate ja keskkonda enim mõjutada võivate probleemidega. Seda kinnitab fakt, et keskmine trahvisumma on kasvanud ja trahvisaajate hulgas on rohkem juriidilisi isikuid,» lisas Volkov.

Tõsisemad ja aeganõudvad keskkonnaprobleemid on seotud eeskätt tööstuse ja tootmisega, nagu välisõhu kvaliteet Ida-Virumaal keemiatööstuspiirkondades või Harjumaal Maardu-Muuga ümbruses. Positiivsete arengutena võib nimetada Muugale e-ninade paigutamist ja Kohtla-Järve välisõhu uuringut, millele järgnevad konkreetsed tegevuskavad.

Keskkonnarikkumistega seoses alustas keskkonnainspektsioon 2016. aastal 1234 väärteomenetlust ja määras 1011 trahvi kogusummas 328 874 eurot. Tänu inspektsiooni järjekindlale tegutsemisele trahvide sissenõudmisel on trahvide riigituludesse laekumine keskmiselt 90 protsenti.

Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju kogusummaks arvestati 1,6 miljonit eurot, millest valdava osa ehk 1,2 miljonit eurot moodustavad metsapõlengutega seotud kahjud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles