Kodumaised tooted moodustasid läinud aastal 65 protsenti Eesti suuremate jaekettide käibest. Eesti tarbijatest eelistas kodumaist toitu 74 protsenti tarbijatest, samas võib tarbijatel olla üha raskem eristada kodumaist kaupa imporditust, selgub Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringutest.
Konjunktuuriinstituut tegi mullu maaeluministeeriumi tellimusel Eesti toidukaupade tarbimise teemalised uuringud «Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud» ning «Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal».
«Järjest keerulisem toidu ostmisel välja lugeda selle päritolu. Tooraine ja ka valmistooted liiguvad riikide vahel, paljudel meie tööstustel on välismaal tütar- või emaettevõtted, kellega neil on omavaheline tööjaotus,» tõdes EKI direktor Marje Josing. Tema sõnul on kõigi asjaosaliste ühine huvi, et tarbija siiski saaks võimalikult täpset infot toote päritolu kohta, et teha teadlikku valikut.
Eesti suuremate jaekettide hinnangul oli kodumaiste toodete osa olulisemates tooterühmades nende kaubakäibes kokku keskmiselt 65 protsenti. Suurim kohaliku toidu osa käibes oli Coopis, järgnesid Selver, Rimi ja Maxima. Kodumaiste toodete valik oli suurim Selveris ja väikseim Maximas.
Kodumaiste toodete osa on suurim keeduvorstide ja viinerite, leiva ja piima tooterühmas, kus see ulatub üle 90 protsendi. Laienenud on ka kodumaiste mahetoodete valik, ulatudes eelmise aasta seisuga 1409 tooteni.
«Positiivse trendina leidub ka suuremate kaupluste sortimendis üha rohkem Eesti väike- ja nišitootjate kaupa. Tarbijate surve on viinud selleni, et peaaegu igas suuremas poes on eraldi talutoodete nurk,» ütles Marje Josing.