Legendaarne uudistesaade muutuvas ajas

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteankruid hakkas AK diktorite asemel kasutama 2001. aastal. Pildil on praegused uudisteankrud Aarne Rannamäe ja Astrid Kannel.
Uudisteankruid hakkas AK diktorite asemel kasutama 2001. aastal. Pildil on praegused uudisteankrud Aarne Rannamäe ja Astrid Kannel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna 55 aastat tagasi oli esimest korda eetris «Aktuaalne kaamera», millest on nüüd saanud Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud telesaade.

Märkimaks ära legendaarse telesaate ümmargust tähtpäeva, küsitles «Sakala» nelja meediaga tihedalt seotud inimest. Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin, ringhäälingunõukogu esimees Hagi Šein, uudisteagentuuri BNS vastutav peatoimetaja Ainar Ruussaar ning poliitik ja kunagine AK peatoimetaja Enn Eesmaa vastasid järgmistele küsimustele.

1. Milline oli AK koht Eesti meediapildis 15 aastat tagasi ja missugune on see nüüd?
2. Mida on AK-l konkurentidelt õppida? Millest jääb vajaka?
3. Kas teistel Eesti uudistesaadetel on AK-lt midagi õppida?

Marju Lauristin:
1. Kõige suurem muutus on silmaga näha: internet on info hankimise vahendina väga võimsalt arenenud. 15 aastat tagasi see niimoodi ei olnud. Ja arvuti on muutunud igapäevaseks tavameedia jälgimise vahendiks.
Kui toona tuli viibida kindlal kellaajal teleka ees, et
AK-d näha, siis nüüd pole vaja kohal olla. Paljud saavad seda vaadata ka Eestist kaugel. Ühelt poolt on AK domineeriv positsioon vähenenud, teiselt poolt on selle leviulatus suurenenud.
Avalik-õigusliku telekanali ülesanne on anda meie ümber toimuva kohta usaldusväärset infot ja AK saab sellega hakkama.

2. Oleneb, keda konkurentidena vaadelda. Televaatajana ei pea ma nendeks kommertskanaleid. AK usaldusväärsus on palju suurem, kuigi vaadatavuse poolest võivad teised temaga konkureerida.
Maailma uudistekanalite taustal on AK tundunud mulle suhteliselt konservatiivne. Natuke on muudetud stuudio kujundust, uudiste lugeja asemele on tulnud omavahel vestlevad saatejuhid ning publikuga suhtlemine on muutunud elavamaks. Aga vaadates, kui tihe on praegu infoväljal konkurents, võiks meie uudistesaade olla oma arengus hulga dünaamilisem — tuua juurde selliseid sisumomente, mida teised ei paku.
AK on analüüsi osa küll suurendanud, aga see võiks olla veel mahukam. Rohkem võiks olla kommenteerivaid intervjuusid, mis annaksid teemast laiema pildi. Ikka kiputakse piirduma sellega, et kutsutakse stuudiosse ministreid.
Võrreldes muu maailmaga on AK — ja meie ajakirjandus üldisemalt — minu arust liiga provintslik: keskendub väga palju kodustele uudistele. Miks meil ei ole korralikku ülevaadet riikidest, millega meie majandussidemed on kõige tugevamad? Arvud näitavad ilmekalt, et Soome ja Rootsi majanduses toimuv on siinsele majandusele tähtsamgi kui Stenbocki majas või Brüsselis toimuv, aga meie vaatajal ei ole sellest — nagu Lätis toimuvastki, mis on Eestile samuti oluline — süstemaatilist ülevaadet.
Ma ei heida seda tegelikult ette AK-le, vaid rahastajale. Kvaliteetset infot ja originaalkommentaari tänapäeval rahata ei saa.

3. Peab tõesti nentima, et kommertskanalites muutub ka uudistesaade infotainment’iks. Nüüd on «Seitsmesed uudised» vähemalt väliselt püüdnud esitleda ennast soliidsema ja objektiivsema kanalina ja iseenesest on konkurents ju väga hea, aga praegu AK muidugi ületab neid — teistel on õppida klassikalist uudistelevisiooni.

Ainar Ruussaar:
1. AK koht Eesti meediapildis on internetis ja televisioonis pakutava meelelahutuse pealetungi tõttu 15 aasta jooksul paranenud. «Aktuaalne kaamera» on praegugi kõige usaldusväärsem avalikult kättesaadav uudistekanal, kus töötavad Eesti professionaalsemate ajakirjanike hulka kuuluvad reporterid ja toimetajad.
Koos Eesti ajakirjanduse üldise taseme tõusuga on kerkinud ka AK tase. Ilmselt ei mäleta paljud enam, et 15 aastat tagasi olid ETV eetris vaid üksikud AK uudistesaated ja uudisteankrute asemel istus stuudios diktor. Nüüd on ETV kahel kanalil argipäeviti kahes keeles kokku viis AK uudistesaadet ja publitsistlikku stiili aitavad hoida ajakirjanikud.
Stuudio ja pildikeel on viimase 15 aastaga kogu aeg täienenud ning visuaalselt on tegu nüüdisaegse teleuudiste formaadiga, mida võib vabalt võrrelda Euroopa suurte telekanalite uudistesaadetega.

2. Eratelekanalite uudistesaadete formaat on täiesti teistsugune ja julgen öelda, et ajakirjanduslikus mõttes nad AK-ga ei konkureeri. AK-lt tasub õppida korrektsust ja allikakriitilisust ning olulise ja ebaolulise eristamist.
Eestis on ilmselt inimesi, kes ei tea presidendi nime, aga vaevalt leiaksime kedagi, kes ei teaks, mis on «Aktuaalne kaamera».

3. Kõige laiemalt võib AK konkurentideks pidada kogu Eesti ajakirjandust oma teemakäsitluste ja eksklusiivsusega. Ideaalis soovib ju iga uudistekanal rohkem eksklusiivsust, sügavamat analüüsi ning suuremat tsiteeritavust. Eesti ajakirjandus on täpselt nii hea, kui head on siinsed ajakirjanikud.

Hagi Šein:
1. «Aktuaalsel kaameral» oli ja on praegugi Eesti meediapildis tähtis koht. Kindlasti on AK-l oluline roll ETV ja Eesti rahvusringhäälingu usaldusväärsuse kujundamises. Kauaaegse ringhäälingunõukogu liikmena võin vastutustundlikult väita, et AK on suutnud järgida uudisteajakirjandusele esitatavaid erapooletuse ja tasakaalustatuse nõudeid, mis on demokraatliku ajakirjanduse vältimatu eeldus.
Praeguses Eesti telepildis on AK vaieldamatu professionaalne liider.

2. Detailides on alati võimalik konkurentidelt õppida, kõigis kanalites on andekaid tegijaid. Pole võimalik, et meie rahvuslike telekanalite uudistesaated ei jälgiks üksteise tegevust, ei positsioneeriks end uudisteväljal sõltuvalt naaberkanalites tehtavast ega arvestaks oma põhimõtteid kujundades ja sihtauditooriumi määratledes teiste kanalite sama laadi saateid. See on pidev ja igapäevane erialane tegevus.

3. Arenguruumi on AK-l küll ja küll ning selleks ei pea piiluma naabri aeda. Ajakirjanduslik kvaliteet ning auditooriumile veelgi põhjalikuma ja analüütilisema elupildi esitamine on ka AK praeguste tegijate eesmärk.

Enn Eesmaa:
1. AK koht Eesti meediapildis on minu arvates olnud suhteliselt stabiilne, aga see ei saavuta siiski kunagi enam sellist haaret kui putši päevil. Siis tajusin peatoimetajana vaatajate ja tegijate erakordset ühtsust, mida ei saa praegugi südameliigutuseta meenutada.
Hea, et «Aktuaalne kaamera» on püüdnud kommertskanalite uudistesaadete üha süveneva meelelahutuskallutatuse kiuste säilitada vähemalt vormiliselt asjalikkuse ning päevasündmuste kajastamise loogilise järjestuse — uudiste vastu huvi tundvale inimesele on see tähtis.


2. Võib-olla seda, et inim­ohvriteta automõlkimisi ja end juba avalikult süüdi tunnistanud preili Galojani kohtuprotsessi ei tõstetaks põhjalikult edastatud esiuudisteks. Kõigis kommertskanaleis on ju prisked kriminaalkroonika saated olemas. Tajun, et üha kolla­semaks muutuva meedia sõltlased just neid lugusid ootavadki.
Kui mina AK-s tööle hakkasin, oli kombeks öelda, et ajakirjanikud peavad keskmisest vaatajast intelligentsuse poolest veidi ees olema. Seda tahan südamest soovitada praegustelegi tegijatele, eriti aga nende tööandjatele. Ja see ei kehti üksnes teleuudiste kohta.

3. Tõtt-öelda polegi suurt soovitada. Arvan, et teleuudistes peaks algama uus ajajärk: uudistest teatamise ja nende näitamise kõrvale või ehk isegi asemele peaks senisest rohkem mahtuma kommentaare ja stuudiousutlusi. Uudistest on ju enamik vaatajaid interneti kaudu juba mitu tundi teadlikud olnud — nüüd üha rohkem koguni elava pildi abil. Toimetused peaksid rohkem pingutama, avamaks saateis nii palju kui võimalik uudiste tausta ja juhtunust tulenevaid perspektiive. Ja kui vähegi raha jätkub, ootaksin otselülitusteks võimelisi AK korrespondente praegusest märksa rohkematesse suurlinnadesse ja riikidesse. Selles ei ole kommertskanalite konkurentsi veel aastaid oodata.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles