Tunamullu Viljandi maagümnaasiumi lõpetanud Kätlin Loit ja tema kursusekaaslane Silvia Kuusk tegid abiturientide elu tunduvalt lihtsamaks, salvestades nende jaoks DVD-plaatidele matemaatika videotunnid.
Tudengid teevad matemaatika plaadil puust ja punaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu Tartu ülikoolis matemaatikat tudeerivad neiud said idee gümnasistide matemaatikatunnid videoteks muuta eelmisel kevadel. Loit pöördus oma mõttega kursusekaaslase Kuuse poole ja too oli kohe nõus seda teostama.
«Inspiratsiooni saime sellest, et internetis on suur hulk võõrkeelseid õppevideoid, kuid eestikeelseid seni ei olnud. Leidsime, et seesugune alternatiivne kordamismeetod aitaks paljusid,» rääkis Loit.
Projekti «Puust ja Punaseks» mõte on pakkuda gümnasistidele võimalust videotundide abil riigieksamiks korrata, teistele järele jõuda või niisama teadmisi värskendada.
Tudengid end õpetajateks ei pea ja seetõttu on plaadile pandud õppetükid mitte esmateadmisi andva, vaid kordava sisuga. «Tunnis peab ikka käima,» nentis Loit.
Konarlik algus klassiruumides
Kõigepealt panid Kätlin Loit ja Silvia Kuusk paika, milliseid teemasid käsitlevad. Nad jagasid ära, kes millise osa ette valmistab, ja tegid Mainori kõrgkooli klassiruumides esimesed katsed õppetükid videolindile võtta.
«Filmisime ainult öösiti, et taustamüra vältida. Vahel ikka juhtus, et näiteks mõni kiirabiauto sõitis mööda, ja pidime otsast alustama,» meenutas Loit konarlikku algust. Et selline kvaliteet tegijaid ei rahuldanud, otsustasid nad, et asi tuleb suuremalt ette võtta.
Enne jätkamist istusid neiud maha ja kalkuleerisid, kui palju lähevad maksma õpetamisel kasutatav valge tahvel, stuudioaeg, plaatide tootmine ja pluusid, mis õpetajatel seljas on. Viimased otsustasid nad ise õmmelda, et üldmulje parem saaks.
Kui numbrid olid kokku löödud, hakkasid Loit ja Kuusk mõtlema, kust see raha leida.
Lõpuks saadi vajaminev summa laenuna Kätlin Loidi isalt ja suur töö võis alata.
Kolm osa viiel plaadil
Videotega tegelesid Kätlin Loit ja Silvia Kuusk ülikooli kõrvalt oma vaba aja arvelt. Tõsist tööd tegid nad umbes pool aastat ja kuigi hinded selle juures pisut kannatasid, leiavad nad, et asi oli väikseid ohverdusi väärt.
Nüüdseks on projekt «Puust ja Punaseks» jõudnud nii kaugele, et poelettidele on jõudnud kolm osa gümnaasiumi matemaatikakursuse õppevideoid, mis on ühtekokku viie plaadi peal. Igal osal on oma teemad ning vana pedagoogi asemel selgitavad noortele matemaatikat Kuusk ja Loit.
Videotunde ette valmistades avastasid neiud enda jaoks nii mõnegi uue lähenemissuuna ning leiavad, et niisugune materjal oleks neil aidanud gümnaasiumis õpitut korrata.
«Matemaatika on tegelikult huvitav ja loogiline aine, lihtsalt õpetaja ei jõua seda igale õpilasele huvitavaks muuta, sest õppekava on tihe. Loodame, et oleme selle lünga kellegi jaoks täitnud,» sõnas Loit.
Teevad juba uusi plaane
Kätlin Loidil ja Silvia Kuusel on mõttes juba uued plaanid seoses põhikooliõpilaste ja teiste reaalainetega. «Kõik sõltub sellest, kuidas esimeste DVD-de müük läheb,» lausus Loit. Plaadid on müügil Selverites ja põgusalt saab õppematerjalidega tutvuda ka projekti kodulehel www.puustjapunaseks.eu.
«Ma ei ole neid kõiki näinud ega tea nende täpset eesmärki, aga ma arvan, et see on hea asi, ja olen neid plaate isegi praegustele gümnasistidele soovitanud,» rääkis Kätlin Loidi gümnaasiumiaegne matemaatikaõpetaja Toomas Rähn. Tema sõnul on videotes küll mõningaid pisikesi ebatäpsusi, kuid üldjoontes on tegemist vahva algatusega.
Neiud ise peavad projekti juures oluliseks seda, et nad on suutnud oma aega kasutada kellegi teise hüvanguks, ning loodavad, et «Puust ja Punaseks» innustab teisigi midagi sarnast ette võtma.
Registreerunud
Tänavu on riigieksamitele registreerunud 20 466 noort.
• Viljandimaal sooritab gümnaasiumi lõpueksameid 727 õpilast.
• 13. mail tehtava matemaatika riigieksami on valinud neist 184.
• Kokku sooritavad viljandimaalased tänavu 1685 riigieksamit.
Allikas: riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus